Föglö

Pärast mõningast kõhklemist ronin korraks vette. Vesi on endiselt külm. Samas, mis sest veest ikka tahta, kui öösel on temperatuur 12 kraadi ja päeval kuni 18.
Tuleb jänes, askeldab keset randa. Nuhib ja sööb midagi, aeg-ajalt kuulab, kõrvad lehvikus. Liigun aegluubis telgi suunas, kuigi fotokat ma ilmselt läbi kahe telgiluku jänesele märkamatult kätte ei saa. Jänes püherdab, ta on kõhu alt valge. Ühel hetkel haistab jänes halba ja kasutab sama eemaldumisteed nagu eile õhtulgi.
Helistan Degerby öömajasse. Viimaseks ööks võiks ju olla korralik maja, et saaks pesta, kusta ja kammida. Pealegi on see 16. sajandi hoonetes ja puha. On vaba tuba. www.enigheten.ax.
Vaatan mõnda aega, kuidas vesi lainetel sillerdab ja stardin siis Degerby suunas. Fotokotis laeb ennast sõidu ajal telefon. Päikesepatarei on ikka tore asi (aitäh, Liia!).
Enigheten on tõesti atmosfääriline, minu tuba on aidas, vähemalt nii ma kujutan endale Muhu näitel ette. Kaltsuvaibad, vonklevate külgedega pudelid aknal ja vana Singeri masin lauakesena. Pisut piinlik on olla üksi kuueses toas. Saun on hinna sees ja a la carte õhtul kuni üheksani. Väga kena, jätan enamuse kraami tuppa, kuhu umbkeelne teenindaja linu paigaldab, ja sõidan Föglö kirikut vaatama. Sinna on 4 kilomeetrit.
Ahjaa, enne käin ka söömas. Kohalik eriti peen restoran on Seagam. Näeb välja nagu Haapsalu. On paar külastajat ja teenindajaks eeterlikult mõjuv tütarlaps. Vaade jahisadamale, jahid kulgevad rahulikult üle vaatevälja.
Kirik on taas kord nimetatud Maarja Magdaleena auks ja seda juba 14. sajandil. Ehitatud rõõmsavärvilistest kividest. Asub igivana Venemaale viiva purjelaevatee ääres ja kaupmehed annetasid kirikule suuri summasid. Sees laevamaketti pole, aga altaril on laevamotiiviga linik. Seintel maalid pühast õhtusöömaajast ja Jeesusest. Viimane on väga realistlik, noormees vaatamas paremale, kust tema peale langeb pehme valgus. Pildi on teinud keegi Warner Sallman, kes hiljem kolis USAsse, selgub voldikust. Tuuakse bussitäis pensionäre. Ümber kiriku õpetab üks tüdruk teisele ratsutamist.
Södra Degersandis on rand. Vette saab redelist st ei pea mööda põhjas kasvavaid asju käima. Vesi tundub soojem ja täitsa ujutav. Seltskond sakslasi hullab hoolega ja soome papi pursib nendega saksa keelt. Viimaks kõik lahkuvad, jättes kogu ranna mulle, ainult lind laulab. Olesklemise katkestab arutelu teemal, kas politsei pressiteate eesmärk peaks olema edasiste liiklusohtlike käitumismustrite ärahoidmine või klassiviha õhutamine.
Kirjutan ennast saunagraafikusse kella kümneks, kasutan natuke kohaliku wifit, kuniks arvuti aku tegevuse lõpetab, ja räägin telefoniga. Pean päikesepatareile ka arvutilaadimise otsiku sebima, siis on mul nii kaasaskantav internet kui ka kaasaskantav elekter.
A la cartes pakutakse ahvenat. Vanem naine teenindavast personalist tundub algul tõre, võibolla kahtleb mu maksevõimes. Hiljem leebub ja lubab saunaõllele ka kell kümme järgi tulla. Loojuv päike paistab läbi puuvõra lauaplaadilt peegelduvatele nõudele.
Kilometraaži 30,8 km.