teekonna algus

Kaitseliit torpedeerib üritust, olen hommikul endiselt pool-zombi ja kurk on kuidagi kähe.
Tuleb siiski tunnistada, et õppustest oli mõnevõrra kasu: tean nüüd, et vaja soetada pisike oranžis purgis sääsetõrje ja pähe käiv sääsevõrk. Jagdhofi müüja teab ilma küsimata, et tahan sääsetõrjet. Matkaspordi poisid jälle teavad rääkida, et Lapimaal olevat sääski lennuki pealt tõrjutud, muidu nad söövad põdrakarjad ära. Karm. Kujutan ette, kuidas sääsk lendab, põder nokas.
Põrandale laotatud kaosest saab tunniga pakitud kott. Et juba algus oleks stiilne, lähen sadamasse jala. Fliisi unustan esikusse ja tulen Olümpia eest tagasi. Sadamasse jõuan 31 minutit enne laeva väljumist. Peab olema pool tundi varem kohal. Siis toimub hästi kätteõpitud tegevus – passimine. Helistab jaoülem ja uurib, kas kõik on ok, tema läheb kalale. Väga armas.
Pärast sääskede toitmist öises võserikus on see jälle üks uutmoodi reaalsus. (Kaitseliit – teeb Eesti kõige lühematest öödest Sinu elu pikimad ööd.)
Helsingis joovad inimesed esplanaadi murul šampust. Väisan akateemist kirjakauppa, võtan jäätise ja liitun murulistujatega.
Rong. Istumisvagunis oleme kolmekesi, lisaks mulle üks üleni fjällravenisse riietatud mees ja afrosoomlanna.
Eelmine
veel kaartidest
Järgmine
rong ja buss ja rajaalgus

Lisa kommentaar

Email again: