Suurupi looduskaitseala

Külmema ilma puhul peitume metsa, sest see on vaese mehe kasukas.
Kallel on siiski külm. Ju ta on liig rikas. Lisaks on ta harjumatult vara üles aetud ja kellakeeramine on varastanud täiendava tunni.
Auto jääb ühte kohta ootele. Metsas on mõned mudased ja mõned vähem mudased kruusa- ja pinnasteed ning palju loomaradu. Kasutame kõik ära, mis kätte saame. Osa metsa on samblane ja osa on märg. Osa on mänd, osa kuusk ja osa on kask. Selline vana kask, mille tüvi polegi enam valge. On suuri ja veel suuremaid kive. Sipelgad veel magavad. See-eest siristavad puudes linnud, kes ennast ei näita. Korjame kaasa veidi prügi, sest pedant minus lihtsalt ei kannata, kui asjad ei ole oma õigetes kohtades. Kõik need konid näiteks peaks olema suitsetajate tugitoolide ümber.
Nagu karta oligi, jõuame lõpuks ikka raielangile, kuhu on tehtud jõulised vesirööpad. Mere ääres asub Luigelaulu puhkebaas. Või Luigelahe. Siin on prahti rohkem kui me ära jaksaks kanda. Leian kahesendise. Abiks ikka. Näeme esimesi inimesi, hurjuhh!
Pikniku korraldame Suurupi ülemise tuletorni juures ja taipame liiga hilja, et pileti järele pärinud perekonnale oleks ju võinud pileti müüa.
Eelmine
Paljassaare ja Kopli poolsaar
Järgmine
kohviekspeditsioon

Lisa kommentaar

Email again: