Buss randa väljub lubatust ligi tund hiljem. Bussireisimees meenutab kangesti riigikohtunik Kõvet.
Sõit
võtab kellata inimeste meelest hirmus kaua ja vahepeal rõõmustatakse
tulevast rannarahvast ka rahuliku bensiinijaamapeatusega. Kõik ostavad
snäkki ja juua.
Enamusel on hotellid broneeritud, me otsustame enda broneeritud koha varuks jätta ja enne natuke ise ringi vaadata, äkki leiab midagi paremat (st konditsioneeriga). Alustame ranna poolt, et näha, kuidas on vaated merele. Mingil hetkel ei pääse enam edasi ja jätkame paljajalu kuumadel tänavakividel (autsh, autsh, autsh). Ei mäletagi selles maailmajaos seni rannaküla, kus mustriline tänavasillutis.
Valime välja sõbralikus kohas kaks bangalot, meie vaatega merele, Külli vaatega aeda. Internet on hinna sees. Meri käib peaaegu treppi ja on enamuse liiva rannast minema uhtunud. Tagasipoole on liivarohkemat randa ja trobikond lohesurfajaid. Aga Kendwa ranna valge liiva vastu ikka ei saa...
Ankeete täites selgub, et polegi ruumi viieks ööks, vaid ainult neljaks. Neljandast ööst ehk uuest aastast tõuseb ka hind. Võtame siis kolm ööd, ühed õlled ja suundume randa mööda edasi, et leida majutus kuni laupäevani. Kõik kohad on täis. Viimasel katsel satume kohta, mis on avatud kolmandat päeva, kõik tuttuus, hinna sees kohv, vesi, internet, hommikusöök ja vist ka lõuna. Bassein, viisakas keelt rääkiv poiss. 40 dollarit tuba. Selle võtame kaheks viimaseks rannapäevaks ja tunneme ennast ülihästi.
Dalati matkamees lubab meile orgunnida matka metsas 10-11.02.
Enne õhtusööki rõdul istudes ja silmapiiri ääristavaid kalapaaditulesid vaadates mõtlen, kas tahaksin igal õhtul niimoodi istuda. Ega vist mitte, siis poleks selles enam midagi erilist. Head asjad tuleb ära teenida, muidu pole need pooltki nii head.
Õhtusöögil priiskame.
Enamusel on hotellid broneeritud, me otsustame enda broneeritud koha varuks jätta ja enne natuke ise ringi vaadata, äkki leiab midagi paremat (st konditsioneeriga). Alustame ranna poolt, et näha, kuidas on vaated merele. Mingil hetkel ei pääse enam edasi ja jätkame paljajalu kuumadel tänavakividel (autsh, autsh, autsh). Ei mäletagi selles maailmajaos seni rannaküla, kus mustriline tänavasillutis.
Valime välja sõbralikus kohas kaks bangalot, meie vaatega merele, Külli vaatega aeda. Internet on hinna sees. Meri käib peaaegu treppi ja on enamuse liiva rannast minema uhtunud. Tagasipoole on liivarohkemat randa ja trobikond lohesurfajaid. Aga Kendwa ranna valge liiva vastu ikka ei saa...
Ankeete täites selgub, et polegi ruumi viieks ööks, vaid ainult neljaks. Neljandast ööst ehk uuest aastast tõuseb ka hind. Võtame siis kolm ööd, ühed õlled ja suundume randa mööda edasi, et leida majutus kuni laupäevani. Kõik kohad on täis. Viimasel katsel satume kohta, mis on avatud kolmandat päeva, kõik tuttuus, hinna sees kohv, vesi, internet, hommikusöök ja vist ka lõuna. Bassein, viisakas keelt rääkiv poiss. 40 dollarit tuba. Selle võtame kaheks viimaseks rannapäevaks ja tunneme ennast ülihästi.
Dalati matkamees lubab meile orgunnida matka metsas 10-11.02.
Enne õhtusööki rõdul istudes ja silmapiiri ääristavaid kalapaaditulesid vaadates mõtlen, kas tahaksin igal õhtul niimoodi istuda. Ega vist mitte, siis poleks selles enam midagi erilist. Head asjad tuleb ära teenida, muidu pole need pooltki nii head.
Õhtusöögil priiskame.
Lisa kommentaar