kolmas päev, 16 km

Öö on karge ja niiske. Mu meelest koguneb kogu jõest tulev niiskus magamiskotile.
Hommikul jõgi aurab. Roheline-kollane magavad kaua, saan privaatse hommikusöögi. Lihased kanged, kannad valusad. Külm, kindad kogu aeg käes.
Edasine rada koosneb paljudest juurikatest ja mudast. Tuvastan mudas ka sõrajälgi. Ja mets läheb karvaseks kätte ära. No mändidel ja kuuskedel on habemed ees. Või mis kehaosad need neil ongi... Üksvahe kohtun taas soome vanapaariga.
Järsemate tõusude lõpus on silt "vaikea lasku". Eriti irooniline, ega tõus ka just meelakkumine pole.
Lõuna ajaks jõuan Jussinkämppale. Siia plaanisin esialgu tegelikult jõuda alles homme. Vinge tuul ja pisut vihma. Saan õnneks toas süüa ja kaardilt uurida, kuhu võiks õhtuks jõuda. Ahvatleb küll võimalus sinnasamasse sooja tuppa jääda, aga aeg veel varane ja viimane jupp enne Rukat peaks olema eriti raske. Peaks siis viimaseks päevaks võimalikult Rukale lähemale jõudma. Päike tuleb välja ja korraks ilmub ka telefonilevi.
Järgmine lõkkekoht, Ylikota. Kojas istuvad inimesed ja teevad tuld. Järgmine laagripaik peaks olema kilomeetri pärast, vantsin sinna. Nimi Vennäänmutka. Seal suurt seltskond lõkke ääres. Asuvad õnneks peatselt lahkuma ja ma saan nende lõkke omale. Söön õhtust ja panen telgi kuuse alla. Ainus sile koht, mille leian. Kuskil kahe tunni pärast saabuvad roheline-kollane. Jätan lõkke neile ja kobin magama.
Eelmine
teine päev, 16 km
Järgmine
neljas päev, 18 km

Lisa kommentaar

Email again: