Kapastolt Tallinnasse

See magamiskott vist ei päde. Igatahes.
Metsatöömasinad juba jõuravad. Raiesmik paistab õhukese puuderivi tagant, aga lähemalt vaadates on see siiski pärit mõnest eelmisest aastast ja jõuramine kostab kaugemalt.
See-eest osutub sealkandis olema tore mets, metsa sees maja ja Otto sild. Hea teada.
Auto on saanud huvitava värvilahenduse ja juba teist korda pean lumega tagumist numbrit nähtavale nühkima.
Aega veel on. Lähen Sääretirbile. Seal on ka RMK telkimisplats ja rannajoonel asuvad telkimiskohad on mõistlik välja luurata.
Lõkkekoht on tore ja tirp on ka tore. Lahtise vee pool ulbivad üksikud jäätükid luikedega segamini, teisel pool on ühtlane jääväli kuni sinnani, kus kivid jälle veest välja ronivad. Linnud lendavad vihinal üle pea. Jalutan nii kaugele, kui kivid kannavad. Praamile vist enam ei jõua, aga tühja kah. Pilet kehtib 48 tundi. Kusjuures, käekell lubab mulle tunni võrra pikemat aega praamini kui autokell. See seletab ka, miks päike siin nii vara tõuseb.
Päike hakkabki läbi vine paistma ja ilm läheb ilusaks. Saabuvad inimesed, kes terele ega millelegi ei reageeri. See paistab olema selline uus sort inimesi.
Jõuan siiski praamile. Viimase autona. Koduseid kotlette sedapuhku menüüs ei ole. See-eest on praamil Hille, keda ma esimese hooga ära ei tunne. Kinnitab, et poolteist aastat tagasi oli Hiiumaal metsa rohkem. Kohaliku seisukoht oligi puudu.
Tallinnas sõidan otse autopesulasse. Siin on jälle 12 kraadi plussi nagu neljapäeva pärastlõunalgi. Viimase kolme päeva jäätunud maapind, külmetamine ja lumesadu tunduvad täiesti ebareaalsed.
Internetis asja uurides selgub, et pluss üks on magamiskoti ebamugavuspiir ja mugav on kusagil pluss kuue juures. Selged pildid. Ja Kapasto metsaonni juures käivad teelaiendustööd. Milleks?
Eelmine
Metsaperelt Kapastole

Lisa kommentaar

Email again: