vihm

Eri karva pilved tiirlevad ümberringi.
Pean neid hommikurutiini ajal silmas, aga soomlaste lubatud äikest pole näha ega kuulda. Kolm sõtkast väntavad siia-sinna.
Täna kulgen kilomeetri jagu laevatee ääres, et jõuda pargi teise serva. Keset vett tundub, et hakkab sadama. Panen jope selga ja kilepüksid jalga. Kärarikkalt möödub salk skuutreid. Olen parasjagu õnneks lahesopis varjul.
Edasi läheb soojaks ja mõneks ajaks tuleb isegi päike välja. Tuul puhub moepärast. Sihin siiski üle õla kuklasse kerkivat pilve, kust äikest oodata ei ole, vihma aga küll. Jõuan kuivalt Pyylinojale, mis on lahesopis peidus. Siin on laavu ja lavatsid telkide jaoks. Sedapuhku peale lavatsi muud siledat maad pole ja tuleb telk lavale ehitada. Käiku lähevad telkmantli püstitamiseks soetatud konksudega kummid.
Tuleb eksisteerida koos kuklastega, kellel on laagripaiga territooriumil kolm pesa. Katsun oma rajad nende omadest erinevaks sättida, et mitte liiga palju isendeid lömastada. Siin elavad ka närviline herilane ja mõned ärevad pardid.
Hakkab sadama. Loen laavus raamatut ja pean lõunapausi. Järgnevat päikesepaistehetke kasutan üle silla ääre peapesemiseks. Siis sajab jälle. Sajule järgneb päike, mida on kõige rohkem silla peal. Kolin raamatuga sinna. Sillalaudade vahel kasvab muru.
Õhtuks värvub taevas üleni erksiniseks ja päike kaob otse metsa taha. Homme on vast päikesepatarei laadimiseks piisavalt päikest. Tahvli laadimisega patareist tundub olevat mingi jama, aga tühi telefon ei sega üldse. Tulin enda kohta ebatüüpiliselt metsa juba algselt tühjade patareidega.
Eelmine
kohalikud vaatamisväärsused
Järgmine
veel väiksem saar

Lisa kommentaar

Email again: