Kahekesi on telgis kitsam ja umbsem. Kott peab õues ööbima.
Kirgiiside
telgid olid ruumikamad, lisaks eesruum, kus oli ruumi nii pagasi, hiire
kui ka kellakäokohvipausi jaoks (Krõõp saab aru, millest ma räägin).
Hommikul vallutab laagriplatsi eeslikari. Algul on selles üks paharet, kes teisi kisades taga ajab, siis hakkab kõikide sõda kõikide vastu.
Kotid pakitakse katusele, kuhi saab kõrge. Rajiv ja hobusemees püüavad ennast eesliga kimpu siduda.
Tähistame vabariigi taasiseseisvumist kõigepealt kuuetunnise autosõiduga Lehi. Mägedel on igaühel oma eripärane välimus, kas läikiv tumehall, oranž, lilla või šokolaadipruun. Lisanditeks on silmad nagu puidu oksaaugud, oreliviled, lohakalt riita laotud doominoküpsised, päkapikumajad, moodsad skulptuurid või ingverijuured. Kunsti autoriteks tektooniline liikumine, erosioon, tuul, vesi ja maalihked. Sekka puudesalud ja voolav vesi. Kõige kohal pilvitu kõrvetavalt sinine taevas. Hoolimata lagipähe lajatavast päikesest, mis maastikult enamuse fotogeenilisust välja imeb, sügeleb sõrm pildistama. Aga selleks peaksin istuma katusel koos pakkidega. Hmm… Taustaks esialgu juhi lauldavad palved, siis hindi disko.
Lõunapeatus Chungthangis, kus külastame kuumaveeallikat. Asutus on aiaga piiratud ja varustatud manitsusega mitte prügistada. Värviline ja lägane.
Alates Mahe sillast kulgeme piki Indust. Taban end uurimast, kustkohast oleks hea üle jõe saada. Aa, sild.
Algavad tuttavate nimedega kohad: Upshi, Karu. Maastikku ma tean, ootamatutest kohtadest keset kivikõrbe ilmuvad rohelised põllud, kiitsakad paplid ja valged kandilised majad. Otsin midagi, mis konkreetselt oleks meeles eelmiselt Lehile lähenemiselt, kui Estriga kahekesi eesistmel hüplesime. Asfalt see igatahes ei ole. Asfalti on nüüd kõik kohad täis. Pärast Karut on vesi juhitud jõega paralleelselt betoonrenni. Seda ma mäletan. Väga romantiline. Siis kõrgub Stakna klooster kaljurünkal, siis Thikse, Shey…
Snow Fieldi kontori juures laadime kraami katuselt alla. On Sunny ja on Sanju. Kumbki pole eriti muutunud. Ifti ja Wasim on kes kus, Jammus ja Rajastanis. Lühikese tervituse järel läheme taasiseseisvumist tähistama duši, interneti ja õllega. Vannitoa aknast paistab Shanti stuupa. Õlut pakutakse mošee kõrval katuseterrassil "special tea" nime all ja tuuakse lauda salapäraselt kannus. Mõned kohad on samad, palju on uut. Terve kesklinn on üles kaevatud. Mudalaviini poolt äraviidud majade asemel on uued. Restorani all on raamatupood. Suur. Veame minema mitmeid teoseid.
Maksame matka eest Sunnyle, anname üle nänni ja lepime kokku uued teenused. Mõned neist osutuvad olema küll tasuta. Selgub, et Ifti ja Wasim on riigiametnikeks saanud, aga peavad selle kõrval ka matkabisnest, kasutades Wasimi nooremat venda tankistina. Sunny kavatseb järgmisel aastal abielluda, Sanju vist ka. Wasim juba on abielus ja tal on üks poeg. Sisse kargab Carole ja seletamist jätkub pimedani.
Aknast laulab sisse mošee.
Hommikul vallutab laagriplatsi eeslikari. Algul on selles üks paharet, kes teisi kisades taga ajab, siis hakkab kõikide sõda kõikide vastu.
Kotid pakitakse katusele, kuhi saab kõrge. Rajiv ja hobusemees püüavad ennast eesliga kimpu siduda.
Tähistame vabariigi taasiseseisvumist kõigepealt kuuetunnise autosõiduga Lehi. Mägedel on igaühel oma eripärane välimus, kas läikiv tumehall, oranž, lilla või šokolaadipruun. Lisanditeks on silmad nagu puidu oksaaugud, oreliviled, lohakalt riita laotud doominoküpsised, päkapikumajad, moodsad skulptuurid või ingverijuured. Kunsti autoriteks tektooniline liikumine, erosioon, tuul, vesi ja maalihked. Sekka puudesalud ja voolav vesi. Kõige kohal pilvitu kõrvetavalt sinine taevas. Hoolimata lagipähe lajatavast päikesest, mis maastikult enamuse fotogeenilisust välja imeb, sügeleb sõrm pildistama. Aga selleks peaksin istuma katusel koos pakkidega. Hmm… Taustaks esialgu juhi lauldavad palved, siis hindi disko.
Lõunapeatus Chungthangis, kus külastame kuumaveeallikat. Asutus on aiaga piiratud ja varustatud manitsusega mitte prügistada. Värviline ja lägane.
Alates Mahe sillast kulgeme piki Indust. Taban end uurimast, kustkohast oleks hea üle jõe saada. Aa, sild.
Algavad tuttavate nimedega kohad: Upshi, Karu. Maastikku ma tean, ootamatutest kohtadest keset kivikõrbe ilmuvad rohelised põllud, kiitsakad paplid ja valged kandilised majad. Otsin midagi, mis konkreetselt oleks meeles eelmiselt Lehile lähenemiselt, kui Estriga kahekesi eesistmel hüplesime. Asfalt see igatahes ei ole. Asfalti on nüüd kõik kohad täis. Pärast Karut on vesi juhitud jõega paralleelselt betoonrenni. Seda ma mäletan. Väga romantiline. Siis kõrgub Stakna klooster kaljurünkal, siis Thikse, Shey…
Snow Fieldi kontori juures laadime kraami katuselt alla. On Sunny ja on Sanju. Kumbki pole eriti muutunud. Ifti ja Wasim on kes kus, Jammus ja Rajastanis. Lühikese tervituse järel läheme taasiseseisvumist tähistama duši, interneti ja õllega. Vannitoa aknast paistab Shanti stuupa. Õlut pakutakse mošee kõrval katuseterrassil "special tea" nime all ja tuuakse lauda salapäraselt kannus. Mõned kohad on samad, palju on uut. Terve kesklinn on üles kaevatud. Mudalaviini poolt äraviidud majade asemel on uued. Restorani all on raamatupood. Suur. Veame minema mitmeid teoseid.
Maksame matka eest Sunnyle, anname üle nänni ja lepime kokku uued teenused. Mõned neist osutuvad olema küll tasuta. Selgub, et Ifti ja Wasim on riigiametnikeks saanud, aga peavad selle kõrval ka matkabisnest, kasutades Wasimi nooremat venda tankistina. Sunny kavatseb järgmisel aastal abielluda, Sanju vist ka. Wasim juba on abielus ja tal on üks poeg. Sisse kargab Carole ja seletamist jätkub pimedani.
Aknast laulab sisse mošee.
Lisa kommentaar