viisa

See juhtus mõni aeg pärast seda, kui oli õnnestunud panna Katri uskuma, et 8-päevane matk Himaalajas on nagu jalutuskäik pargis. Himalaya National Park. Või midagi.
Eelnevalt olin küll juba saanud uue kultuurilise kogemuse Stockmanni hullaripäevadel osalemise näol. Hiiglama naljakas üritus. Kolmveerand kaheksa hommikul oli viienda korruse ukse taga sabas ca 20 inimest, minut enne kaheksat anti valmisolekuhoiatus ja kui uks avati, tõttas kõik see mass, sealhulgas mina ja kohtunik Kaupo, Ervin Abeli filmide stiilis muusika saatel kärmes jonos Finnairi leti suunas. Püüti säilitada eneseväärikus, ent siiski astuda nii kärmelt, et keegi selja tagant ette ei jõuaks. Vaid üks isend putkas kolonnist riidestangede vahele. Kuna olin üks väheseid, kes taipas valida iseteeninduse, lahkusin võidukalt juba enne poolt üheksat, Kaupo jäi kaubamajja hängima.