tagasitee keskpaik

Tuul on vastu ja puri tekitab laeval kenakese kalde. Päev möödub põneva, keskmiselt 20-kraadise nurga all, mis teeb ekspeditsiooni teise võileiva järele eriti meeleolukaks. Ka supisöömine on paras väljakutse. Rippuvad esemed näitavad gravitatsiooni suunda. Magamispugerikust söögisaali tulev inimene kipub esimese katsel koos uksega silmapiirilt kaduma, et ilmuda teisel katsel ilmega, nagu olekski kõik pidanud just nii minema. Laua ümber on lugejate-magajate ring. Õues vihm, mitte eriti kõrged lained ja äärmiselt laevalähedane horisont.
Hornstrandiri õuduslugu edeneb jõudsalt, kuigi sellest on keerulisem aru saada kui eelmisest raamatust. Võibolla sellepärast ei ole ka väga õudne.
Enne koikusse kobimist lähen veidikeseks õue värsket õhku hingama ja tahtmatult sunnin seega roolivalves oleva Siggi nina raamatust välja võtma. Saan uue raamatusoovituse. Tundub, et on avanenud uks uude maailma, islandikeelsete raamatute maailma.