Päikesetõus etendub Hveriri suitsujugade keskel.
Maa tossab, mõnes kohas
podiseb muda, kõik on värviline. Kui päike kiired pilve tagant välja
pistab, lööb kogu toss helendama, mis kangest väävlihaisust hoolimata
kaunis meeliülendav vaatepilt on. Hingame oma kaks tundi väävliauru ja
tunnen seda lõhna hiljem päev otsa oma riiete küljes.
Hommikusöök ja pakkimine ja fotoarvustus. Tavaliselt on Daniella ja Marseli reisidel arvustamist rohkem, aga seekord on olnud enneolematult head ilmad, mille tõttu oleme enamuse ärkveloldud ajast veetnud õues. Saan oma pildi eest kiita, peamine kiitus läheb küll ilmataadile, kes tegi eriti Islandile omased pilved. Aga keegi teine pole ka taibanud pildistada aiaposte.
Sõit lennujaama, et lennata tagasi pealinna. Taevas on selge, ainult horisondi kandis leidub hõre pilverivi. Lund jääb järjest vähemaks.
Siselennul on lubatud kuni 6 kilo käsipagasit, mis osutub paadunud fotograafide jaoks tõsiseks probleemiks. Daniellal ja Marselil on selle lahendamiseks oma meetod. Lennule registreerimine toimub väikeste salkade kaupa, mille puhul osa käsipagasisse minevast nodist jäetakse ülejäänud kamba valve alla. Juhuks kui peaks palutama kott kaalule asetada. Mida on juhtunud. Marseli "väike seljakott" kaalub 26 kilo. Ooteruumi lauale tekib seega korralik kaameranäitus.
Lend on hüplik. Jagame Riaga hommikusöögilt sisse vehitud küpsiseid. Ria on muhe vanadaam Hollandist. Loen istmetaskust leitud kohalikku lehte, mis kirjutab, et kevad on saabunud ja et Island plaanib oma keskmäestiku esitada UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Pagas käes, toimub kallistusterohke hüvastijätt, enne kui muu kamp autodesse topitakse, et nad hotellidesse laiali vedada. Seltskond oli kõigest hoolimata tunduvalt lahedam kui kartsin. Aga nüüd ei pea enam valvama, et saaks viimasena toast lahkuda ja kõik tuled ära kustutada.
Hängin lennujaama ees, tellitud auto seisab parklas, aga rendifirma mees jääb veidi hiljaks, niiet jõuan talle juba ka närviliselt helistada. Firmal pole sisemaiste lendude terminalis putkat, miska on meil kohtumine ukse juures kokku lepitud. Saabub lühikestes pükstes noormees, kes on teel jõusaali. Tutvume autoga. Manuaal. Alguses on veidi huvitav, siis harjub ära.
Sadakond kilomeetrit sõitu Bifrösti, kus on kena ja luksuslik öömaja, õuel kuumaveebassein.
Hommikusöök ja pakkimine ja fotoarvustus. Tavaliselt on Daniella ja Marseli reisidel arvustamist rohkem, aga seekord on olnud enneolematult head ilmad, mille tõttu oleme enamuse ärkveloldud ajast veetnud õues. Saan oma pildi eest kiita, peamine kiitus läheb küll ilmataadile, kes tegi eriti Islandile omased pilved. Aga keegi teine pole ka taibanud pildistada aiaposte.
Sõit lennujaama, et lennata tagasi pealinna. Taevas on selge, ainult horisondi kandis leidub hõre pilverivi. Lund jääb järjest vähemaks.
Siselennul on lubatud kuni 6 kilo käsipagasit, mis osutub paadunud fotograafide jaoks tõsiseks probleemiks. Daniellal ja Marselil on selle lahendamiseks oma meetod. Lennule registreerimine toimub väikeste salkade kaupa, mille puhul osa käsipagasisse minevast nodist jäetakse ülejäänud kamba valve alla. Juhuks kui peaks palutama kott kaalule asetada. Mida on juhtunud. Marseli "väike seljakott" kaalub 26 kilo. Ooteruumi lauale tekib seega korralik kaameranäitus.
Lend on hüplik. Jagame Riaga hommikusöögilt sisse vehitud küpsiseid. Ria on muhe vanadaam Hollandist. Loen istmetaskust leitud kohalikku lehte, mis kirjutab, et kevad on saabunud ja et Island plaanib oma keskmäestiku esitada UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Pagas käes, toimub kallistusterohke hüvastijätt, enne kui muu kamp autodesse topitakse, et nad hotellidesse laiali vedada. Seltskond oli kõigest hoolimata tunduvalt lahedam kui kartsin. Aga nüüd ei pea enam valvama, et saaks viimasena toast lahkuda ja kõik tuled ära kustutada.
Hängin lennujaama ees, tellitud auto seisab parklas, aga rendifirma mees jääb veidi hiljaks, niiet jõuan talle juba ka närviliselt helistada. Firmal pole sisemaiste lendude terminalis putkat, miska on meil kohtumine ukse juures kokku lepitud. Saabub lühikestes pükstes noormees, kes on teel jõusaali. Tutvume autoga. Manuaal. Alguses on veidi huvitav, siis harjub ära.
Sadakond kilomeetrit sõitu Bifrösti, kus on kena ja luksuslik öömaja, õuel kuumaveebassein.
Lisa kommentaar