Sügis-talvised edetabelid pidasid Islandit konkurentsitult kõige
turvalisemaks reisisihtkohaks.
Muidugi, seal on ju ainult regulaarsed
maavärinad, suuremad vulkaanipursked keskmiselt iga viie aasta tagant,
kuuma laava sulatatud liustikud, mis mere poole voolates teed ja majad
minema pühivad, mererannal ühendriiklasi ja hiinlasi kaasa viivad lained
ning võimalus matkarajal keeva muda mülkasse astuda. Igikestev külm
tuul ja mitu korda päevas vahelduvad aastaajad kaasaarvatud.
Eeltöö on olnud enneolematult põhjalik. Keeleõpe uuendatud metoodika järgi, Islandi muusika, Islandi filmid PÖFFil, saagad nii inglisekeelses tõlkes kui ka KUMU näitusel, päevapoliitika ja tutvumine geoloogiaga. Saagad kusjuures on põhjamaiselt asjalikud, kirjeldades viikingite igapäevaseid tegemisi 10.-11. sajandi paiku. Naisevõtt, üksteise mahalöömine ja kaubandus. Kõik on konkreetne, mitte lehekülgi kattev ilukõne ja pisaralaskmine nagu grusiinidel.
Uudised on neil veidi naljakad, aga eks Island ongi veidi külaelu moodi. Jaanuari keskel saabusid esimesed Süüria põgenike perekonnad, keda peaminister lennujaamas vastu võtmas käis ja kellest mõneks päevaks kohaliku tähtsusega kuulsused said. Kogu rahvas sai uudiste vahendusel kaasa elada sellele, kuidas Süüria lapsed lumesajus basseini hüppasid ja talvist ilma kiitsid. Veebruari alguses mõisteti taas mõned panganduskrahhi tegelased reaalselt vangi. Uudistesaate lõpus on soliidse uudisteankru kõrval särasilmne noormees, kes vaimustunult talle midagi spordist räägib, mispeale proua veidi aja pärast teatab, et kena küll, aga kuulame nüüd ilmateadet.
Ja seoses Islandile minekuga on mul nüüd Švejk uuesti osaliselt läbi kammitud. Võib tunduda küll, et Švejkil ei ole Islandiga midagi pistmist, kuid see on ainult esmapilgul nii. Tegelikult on asi selles, et see oli netipoe rahvusvahelistele klientidele avatud osakonna ainus islandikeelne audio-raamat, mis mulle tuttav oli ja mis seetõttu novembris mp3-ks moondatuna mu postkasti jõudis. Alates sellest ajast on see autos kedranud ja et sõnavarast paremat ülevaadet saada, olen paralleelselt lugenud eestikeelset tõlget, mõnda peatükki 2-3 korda. On mis on, aga mu sõnavarasse kuulub nüüd suurem hulk islandipärase hääldusega Tšehhi kohanimesid ja oskan öelda, et selle sõja me võidame ja et mina pole süüdi. Abiks ikka.
Ilm keerleb null kraadi ümber ja hoolimata tugevast tuulest tundus kapis rippuv hirmus-paks-jope ülepingutamisena. Sestap suundusin Matkasporti ja esitasin pretensiooni, et neilt kaks aastat tagasi saadud õhemal jopel on liiga vähe taskuid. Anti uus, värvilt küll kole, aga taskuid see-eest nagu muda, kaks paari sokke veel ka kauba peale.
Eeltöö on olnud enneolematult põhjalik. Keeleõpe uuendatud metoodika järgi, Islandi muusika, Islandi filmid PÖFFil, saagad nii inglisekeelses tõlkes kui ka KUMU näitusel, päevapoliitika ja tutvumine geoloogiaga. Saagad kusjuures on põhjamaiselt asjalikud, kirjeldades viikingite igapäevaseid tegemisi 10.-11. sajandi paiku. Naisevõtt, üksteise mahalöömine ja kaubandus. Kõik on konkreetne, mitte lehekülgi kattev ilukõne ja pisaralaskmine nagu grusiinidel.
Uudised on neil veidi naljakad, aga eks Island ongi veidi külaelu moodi. Jaanuari keskel saabusid esimesed Süüria põgenike perekonnad, keda peaminister lennujaamas vastu võtmas käis ja kellest mõneks päevaks kohaliku tähtsusega kuulsused said. Kogu rahvas sai uudiste vahendusel kaasa elada sellele, kuidas Süüria lapsed lumesajus basseini hüppasid ja talvist ilma kiitsid. Veebruari alguses mõisteti taas mõned panganduskrahhi tegelased reaalselt vangi. Uudistesaate lõpus on soliidse uudisteankru kõrval särasilmne noormees, kes vaimustunult talle midagi spordist räägib, mispeale proua veidi aja pärast teatab, et kena küll, aga kuulame nüüd ilmateadet.
Ja seoses Islandile minekuga on mul nüüd Švejk uuesti osaliselt läbi kammitud. Võib tunduda küll, et Švejkil ei ole Islandiga midagi pistmist, kuid see on ainult esmapilgul nii. Tegelikult on asi selles, et see oli netipoe rahvusvahelistele klientidele avatud osakonna ainus islandikeelne audio-raamat, mis mulle tuttav oli ja mis seetõttu novembris mp3-ks moondatuna mu postkasti jõudis. Alates sellest ajast on see autos kedranud ja et sõnavarast paremat ülevaadet saada, olen paralleelselt lugenud eestikeelset tõlget, mõnda peatükki 2-3 korda. On mis on, aga mu sõnavarasse kuulub nüüd suurem hulk islandipärase hääldusega Tšehhi kohanimesid ja oskan öelda, et selle sõja me võidame ja et mina pole süüdi. Abiks ikka.
Ilm keerleb null kraadi ümber ja hoolimata tugevast tuulest tundus kapis rippuv hirmus-paks-jope ülepingutamisena. Sestap suundusin Matkasporti ja esitasin pretensiooni, et neilt kaks aastat tagasi saadud õhemal jopel on liiga vähe taskuid. Anti uus, värvilt küll kole, aga taskuid see-eest nagu muda, kaks paari sokke veel ka kauba peale.
kommentaarid travelpod'ist:
Ma ei saa aru, kuidas sa teistel reisidel oled hakkama saanud ilma tšehhi kohanimede kohalikku hääldust sugugi tundmata?! Grete, on Mar 12, 2016 at 11:30PMVaevaliselt nipitiri, on Mar 13, 2016 at 10:26PM
Lisa kommentaar