Sõidame Kaldidalurisse,
et ronida Oki otsa.
Mägi on ohtralt
lumelaiguline, eelmise korra rada ei ole gepsu salvestunud. Läheme siis umbes.
Enne kivivälja on lumeväli. Kivide vahel kasvab üllatavalt palju lilli, enamus
neist mulle tundmatud. Erandiks ainult kurnatud võililled, kes ahtras pinnases
visalt õitsevad. On kollast ja halli samblikku ja muidugi sammalt. Piiksudes
tervitab matkajaid rüüt. Maandub siis kivi taha ja piilub meid sealt. Kord on
tuul ja siis vaikus. Selja taga seisavad mornilt ja liikumatult Hádegishnjúkur
ja Þórisjökull. Lund on suurteks laikudeks kogunenud ka enne tippu, mille
kohalt on pilved veidi hajunud. Kraatris on rohkem lund kui eelmisel korral. Käime
ümberringi, aga liustiku auks pandud mälestustahvlit ei leia. Mere pool sajab.
Kaldidaluri teel on hämmastavalt tihe liiklus.
Tagasi sõites jääb tee kõrval silma kosk. Lambajõe oma. Vesi langeb juustena laialt üle kivide. Servas on kollast madarat, verevat kurereha, võililli ja liblikaid. Üles ronides on kanjonis veel ka juga.
Hotellitagused kuumaveevannid on remondis, see osa plaani läheb luhta. Poeme siis internetti ja hiljem külastame bistrood.
Tagasi sõites jääb tee kõrval silma kosk. Lambajõe oma. Vesi langeb juustena laialt üle kivide. Servas on kollast madarat, verevat kurereha, võililli ja liblikaid. Üles ronides on kanjonis veel ka juga.
Hotellitagused kuumaveevannid on remondis, see osa plaani läheb luhta. Poeme siis internetti ja hiljem külastame bistrood.
Lisa kommentaar