Inimesed küsivad taluelu järele. Siin talus elatakse
nii.
Talus elab umbes 70 lehma, lisaks pullid, vasikad ja mullikad, paar lammast, kaks koera
ja üks kass. Talunik ka. 9ndat aastat abistab teda talvel soomlanna Mari,
kes juba 5-aastasena otsustas pühendada oma elu lehmadele. Praegu on siin ka
Claire Prantsusmaalt, kes jääb kaheks nädalaks, enne saabumist matkas kaks kuud
mööda maad jalgrattal ja teab kõike Islandi tuulest.
Lehmi lüpstakse ja talitatakse kaks korda päevas.
Hommikud on meil Clairega jagatud, ühel hommikul saab üks kaua magada ja teisel
hommikul teine. Lüpsmine võtab kõige rohkem aega ja lüpstakse kaheksat lehma
korraga. Aedik laseb lehma lüpsialale ja juhib vabasse boksi. Ülejäänud lehmad
vahivad tara taga, kuidas lüpsmine käib. Saabunud lehmal lastakse voolikust
udar ja sõrad veega üle ning nühitakse udar lapiga kuivaks. Järgmiseks tuleb
proovida, kas igast nisast tuleb korraliku konsistentsiga piim, ja siis lehm piimavoolikuga
ühendada. Kui udar tühi, kukub voolik maha, aediku uks avaneb ja lehm jalutab
minema. Lehma kaelas oleva numbri järgi saab masin aru, kellega tegemist ja
rehkendab iga lehma piimakoguse ning peab arvestust tema võimalike probleemide
ja erisuste kohta. Näiteks et neljast nisast töötavad ainult kaks. Viimaseid
lehmi tuleb käia sõnnikus tagant torkimas.
Pärast tuleb kogu tuba veega üle lasta, lüpsimasin
loputada, osa piima viia vasikatele, sõnnikut kraapida ja heinaga rahmeldada.
Heinaga rahmeldamiseks on pisike traktor ja enamuse sõnnikut kraabib kokku
põrandal edasi-tagasi liikuv seadeldis. Heintel näub agressiivselt suur kollane
kass ja traktori jalus jooksevad koerad Týra ja Þruma.
Piim viiakse ära kaks korda nädalas. Läheb kohalikku
piimatööstusse.
Keset päeva on lahmakas vaba aega, mille saab
kulutada söömisele, lobisemisele, lugemisele ja ümbruskonnas luusimisele.
Kommentaarid
Lisa kommentaar