Keerame rattad
Jyväskylä suunas.
On maanteeserva ja on
suure teega paralleelseid väikseid teid. Maantee on nagu töö ja väiksed teed nagu seiklus.
Suure tee ääres on lärm ja stress, väikestel teedel sõites näeb inimeste
aedadesse ja kuidas rästas läheb üle tee.
Jyväskyläs veedame
aega pargiservas kohvikus, pildistame varblasi, kammime raamatupoodi ja näpime
kõiki asju Parttioaittas.
Helsingi aeg kulub
söömisele. Koju jõudmise ajaks on pimedaks läinud.
Rattaga 44 km.
Kesk-Soomes on
üllatavalt palju reljeefi. Sääski oli ootamatult vähe, nagu ka vihma, kuigi
vihmapilved pea pidevalt kusagil lähikonnas tiirutasid. Sadul oli enneolematult
kõva.
Järvi on palju. Või on
terve Soome äkki järv, milles maismaa on ühendatud poolsaare moodi saartega.
Oli meeldiv võimalus
suhelda kohalike inimestega ja loodetavasti veidi kummutada arusaama, nagu
koosneks Soome eestlaste jaoks peamiselt Vantaa lennujaamast.
Kokku tuli 480 km
väntamist. Kõige pikem päev oli 93 km, mis oli liiga pikk. Üks päev jäi pooleli
purunenud keti tõttu.
Kokku tuli 5361,2
tõusumeetrit, kõige püstisemal päeval 1143 meetrit.
Kui inimene ei ole just sportlane, siis võiks Kesk-Soomes
piirduda maksimaalselt 70 km-ga päevas. Nii jääb ka rohkem aega pinnavormide ja
pilvede vaatlemiseks.
Lisa kommentaar