Esimese hooga põrutame küll sihtpunktile hoopis vastupidises suunas - kagu asemel läände.
Ja
esimest korda väljaspool Euroopat kahe objektiivi ja statiiviga,
loodetavasti tähendab kvantiteedi lisandumine ka pildikvaliteedi
paranemist.
Juba lennujaamas hakkab pihta - check-inniga on mingi jama. Veedame ligi pool tundi leti ees, meie taha koguneb kena saba, aga tänu tühja kõhu peale joodud vahuveinile ei lase ma ennast toimuvast segada. Üritus lõpeb minu puhul käsitsi kirjutatud piletiga, mis kõigile turvatöötajatele pärast nalja teeb.
Väljumine hilineb 20 minutit, aeg Amsterdamis järgmise lennuni kahaneb tunnile. Tee on künklik, Regio ennustatud tormile saime siiski pihta.
Pool kaheksa Amsterdamis, check-in algas 19.15, lõputu maa õige väravani. Jõuame.
Toit KLM-i lennukites on täiega jube. Juba esimese otsa võileivad ei kõlvanud süüa. Lõuna oli enam-vähem, aga hommikusöögist siseneb pärast pikka vastupanu ainult osa. Kus on minu hommikuvõileivad ja kohuke?
Lendamise jooksul läbin ''The Great Gatsby"'-st esimese poole. Fitzgeraldi arvates on 30ndad eluaastad kõige õnnetumad inimese elus, sest kõik õheneb: vallaliste sõprade ring, entusiasm ja juuksed. Lennuajakiri väidab samas, et 30-50 on kõige õnnelikum aeg inimese elus. Mine siis võta kinni...
Bangkokki on saabunud kolmest kotist kaks. Ikka üle 50%. Infoletis on juba riputatud välja Andruse nimega paber, sest kohalikud teavad juba ammu, et Külli kott jäi Amsterdami. Tuleb homme, kümne paiku. Seega väljumist itta täna ei toimu.
Linn: diislihais, tihke liiklus, kõrged triibulised kõnniteekivid. First time Bangkok, aga kuidagi tuttav ja kodune. Roosad taksod väljaarvatud.
Leiame hotelli, naabrus on üliviisakas, vastas Armani ja Bossi poed. Saame duši alla. Sööme ja tutvume kohaliku õllega. Suudan soetada endale ühe mänguasja, sest tänavakaupnaise kogenud silmale ei jää mu huvitatud pilk märkamata. Kui vana ma õieti olengi...?
Edasi eks näha ole: kaitseinglid versus halb õnn. Inshallah.
Internetist tulles üksi tänaval jalutades naudin sooja ja turvalist turistipiirkonda. Pole tegelikult varem näinud nii puhast ja klanitud Aasia riiki. Ja nad kasutavad suunatulesid!
Õhtul häppening: Aigro, 100 ja seened :)
Juba lennujaamas hakkab pihta - check-inniga on mingi jama. Veedame ligi pool tundi leti ees, meie taha koguneb kena saba, aga tänu tühja kõhu peale joodud vahuveinile ei lase ma ennast toimuvast segada. Üritus lõpeb minu puhul käsitsi kirjutatud piletiga, mis kõigile turvatöötajatele pärast nalja teeb.
Väljumine hilineb 20 minutit, aeg Amsterdamis järgmise lennuni kahaneb tunnile. Tee on künklik, Regio ennustatud tormile saime siiski pihta.
Pool kaheksa Amsterdamis, check-in algas 19.15, lõputu maa õige väravani. Jõuame.
Toit KLM-i lennukites on täiega jube. Juba esimese otsa võileivad ei kõlvanud süüa. Lõuna oli enam-vähem, aga hommikusöögist siseneb pärast pikka vastupanu ainult osa. Kus on minu hommikuvõileivad ja kohuke?
Lendamise jooksul läbin ''The Great Gatsby"'-st esimese poole. Fitzgeraldi arvates on 30ndad eluaastad kõige õnnetumad inimese elus, sest kõik õheneb: vallaliste sõprade ring, entusiasm ja juuksed. Lennuajakiri väidab samas, et 30-50 on kõige õnnelikum aeg inimese elus. Mine siis võta kinni...
Bangkokki on saabunud kolmest kotist kaks. Ikka üle 50%. Infoletis on juba riputatud välja Andruse nimega paber, sest kohalikud teavad juba ammu, et Külli kott jäi Amsterdami. Tuleb homme, kümne paiku. Seega väljumist itta täna ei toimu.
Linn: diislihais, tihke liiklus, kõrged triibulised kõnniteekivid. First time Bangkok, aga kuidagi tuttav ja kodune. Roosad taksod väljaarvatud.
Leiame hotelli, naabrus on üliviisakas, vastas Armani ja Bossi poed. Saame duši alla. Sööme ja tutvume kohaliku õllega. Suudan soetada endale ühe mänguasja, sest tänavakaupnaise kogenud silmale ei jää mu huvitatud pilk märkamata. Kui vana ma õieti olengi...?
Edasi eks näha ole: kaitseinglid versus halb õnn. Inshallah.
Internetist tulles üksi tänaval jalutades naudin sooja ja turvalist turistipiirkonda. Pole tegelikult varem näinud nii puhast ja klanitud Aasia riiki. Ja nad kasutavad suunatulesid!
Õhtul häppening: Aigro, 100 ja seened :)
komment
Kui palju sooja on? Esimesel päeval ja juba shoppavad! Kas te ei võtnudki siis kohukesi kaasa? Kuhu te Kylli koti jätsite - kas see oli kuidagi seotud sinu isejoonistatud piletiga? :)
Kas Aigro 100 tähendab vanust? :P
Ok, räägime varsti jälle. Muide, kas ma peaks tapitahed ara jatma? Akki on sul neid seal keeruline lugeda - mingid kronksud vmt? Grete, on Jan 19, 2008 at 10:04PM
tervitusi MaaltRe: komment
mamma ütleb edasi, et ta tahaks mõnda nartsissipeo pilti paberile. ja ta uuris (iseseisvalt, ma vahepeal juhendasin küll) sinu kreeka blogi ja mokko.ee-d ja jäi nähtuga rahule. homne tunniplaan näeb ette wordi tundmaõppimise :D
aga saite kohvrid kätte? arvamusliider, on Jan 23, 2008 at 11:12PM
tapitahed jouavad kohale kyll, nende produtseerimisega siitpoolt on probleem. nipitiri, on Jan 25, 2008 at 01:12PM
Lisa kommentaar