Kella seitsme ajal on meri taandunud viisakasse kaugusse ja laine
ookeani kohta pea olematu.
Vean Andruse jalgupidi voodist välja. Vesi on
mõnusalt jahutav, mitte soe ja soolane puljong nagu siinkandis muidu
kombeks. Longime mööda randa edasi ja tagasi ja korjan üles peotäie
teokarpe. Neetud, alati sama jama. Teheranis leidsin kotipõhjast Sri
Lankalt korjatud mingid ogalised karbid.
Avastan, et olen trepil oma jala sisse augu astunud. Pärast ujumist on auk kaetud ühtlase liivakihiga, mille olen sunnitud hoolimata vastumeelsusest meditsiiniliste protseduuride vastu küünega maha kraapima. Teise talla alla olen suutnud soetada mingid ogad, paar pikemat saan kätte, ülejäänud kukuvad ehk ise välja.
Hommikusöök ja lugemispaus, vahepeal võitlus lainetega. Kui päike parasjagu on asunud lagipähe paistma, võtame ette enesetapjaliku matka pesumajja ja postkontorisse. Mõlemad punktid läbime edukalt ja otsustame, et oleme täna juba piisavalt teinud, bussipiletite sebimise jätame hilisemaks. Tagasiminekuks murrame läbi ühe hubase hotelliaia ennast mere ja tuule juurde. Õnnestub päevitada peale kõikvõimalikud triibud: pluus, pesu, päevitusriided ja koti rihm.
Hommikul oli meri sinine, päeval roheline, õhtuks läheb selliseks meie mere moodi, hallikas-sinakas ja veel mingit merele ainuomast karva.
Lõunaga koos saame bussipiletid Dalatti. Rongipiletitega peab veel vaatama, nendega tundub pisut keeruline. Rongi peaks aga ikka ära proovima.
Ujumine ja lugemine jätkub. Fotomasin saab puhata.
Õhtusöögiga astume ämbrisse. Valgete jaoks stiliseeritud vietnami köök, ilma maitseaineteta, ja pulki ei tooda.
Pesu naaseb pesumajast endises koosseisus. Sokke me seekord neile ka ei viinud muidugi.
Avastan, et olen trepil oma jala sisse augu astunud. Pärast ujumist on auk kaetud ühtlase liivakihiga, mille olen sunnitud hoolimata vastumeelsusest meditsiiniliste protseduuride vastu küünega maha kraapima. Teise talla alla olen suutnud soetada mingid ogad, paar pikemat saan kätte, ülejäänud kukuvad ehk ise välja.
Hommikusöök ja lugemispaus, vahepeal võitlus lainetega. Kui päike parasjagu on asunud lagipähe paistma, võtame ette enesetapjaliku matka pesumajja ja postkontorisse. Mõlemad punktid läbime edukalt ja otsustame, et oleme täna juba piisavalt teinud, bussipiletite sebimise jätame hilisemaks. Tagasiminekuks murrame läbi ühe hubase hotelliaia ennast mere ja tuule juurde. Õnnestub päevitada peale kõikvõimalikud triibud: pluus, pesu, päevitusriided ja koti rihm.
Hommikul oli meri sinine, päeval roheline, õhtuks läheb selliseks meie mere moodi, hallikas-sinakas ja veel mingit merele ainuomast karva.
Lõunaga koos saame bussipiletid Dalatti. Rongipiletitega peab veel vaatama, nendega tundub pisut keeruline. Rongi peaks aga ikka ära proovima.
Ujumine ja lugemine jätkub. Fotomasin saab puhata.
Õhtusöögiga astume ämbrisse. Valgete jaoks stiliseeritud vietnami köök, ilma maitseaineteta, ja pulki ei tooda.
Pesu naaseb pesumajast endises koosseisus. Sokke me seekord neile ka ei viinud muidugi.
Lisa kommentaar