linn

Päev kinomuuseumis, Mole Antonellianas, tuletades meelde fotonduse algusaegu ja sõites liftiga linnale ülevalt alla vaatama. Liftiga muusemumi lae alla jõudes võib ette kujutada, mis tunne on kiriku laes olevatel skulptuuridel. Ehitisest pidi algselt saama sünagoog, mille juudid 1876. aastal arhitektiga tekkinud eriarvamuste tõttu Torino linnale üle andsid. Kõrgust 167 meetrit. Muuseum on seal 2000. aastast ja see peaks olema ka Itaalia kahesendise tagaküljel. Lauad kinomuuseumi kohvikus muudavad värvi ja raamatupoe ainus inglisekeelne raamat saab ära ostetud.
Jalutuskäik üle Piazza Vittorio Veneto vaatama Gran Madre di Dio kirikut, kus pidada olema peidus püha graal. Või siis ühes teises Torino kirikus. Või üldse kusagil mujal.
Õhtuks ooper. Teatro Regio, kus etendub Luigi Cherubini "Medea". Euripidese tragöödia näeb sedapuhku välja nagu tänapäevane peredraama. Mõistlik mõte on teatris lisaks alkoholile, kohvile ja kommidele pakkuda võileibu. Teater ise on pärast 1936. aasta tulekahjut tänapäevaselt taastatud (avati uuesti alles 1973), põrandad ja toolid punased, laed valged ja inimesed valdavalt mustas.