koju

Kell neli suhtlevad omavahel kolm ümbruskonna kukke.
Pea kohal särab Orion. Perenaine väljub punkt veerand kuus, et meid lennujaama sõidutada. Kreeka täpsus. Näppisime juba närviliselt taksoäppi.
Käisin õhtul hilja näoraamatus ega teadnud pärast, kas tahaks rohkem nutta või pesta. Või hoopis lennukist maha jääda.
Kreeklased pakuvad lennujaamakohvikus ainult papptopse. Lennujaam võiks ju vähemalt püüda jätta muljet, et vähendab raiskamist seal, kus saab. Kreeka on selles osas pigem tagurlik. Nagu ka restoraniterrassidel suitsetamises, nii et haisupilved üle kõigi laudade rulluvad.
Lugemiseks aga Kreeka sobib ja selles osas oli reis edukas. Järgmiseks Auður Ava Ólafsdótturi „Ungfrú Ísland“. Lugu algab sellega, et kirjanikud on mehed. Island, aasta on 1963. Tänaseks on Islandil üks maailma väiksemaid palgalõhesid. Eestis võideldakse samal ajal keskaja ja patriarhaadi eest.
Eelmine
aias

Lisa kommentaar

Email again: