Täna hommikuks on söögimaja selgeks saanud, et ka
piima pole mõtet lauale tuua.
Lausa kahju, et nüüd, kui oleme nad lõpuks välja
timminud, tuleb ära minna.
Veedame veel rõdul raamatutega aega. Lõpetan Asimovi viienda osa ja lähen üle Marcus Aureliusele. Sööme külmkapi tühjaks. Kõrvalmaja ukse ette pannakse kärinal uusi kiviplaate. Kella kolme ajal lehvitame hommikusele kohvikupidajale ja läheme teeme sadamale lähemal ühe kreeka salati. Saar, kus Perseus oma lapsepõlve veetis, särab endiselt päikeses. Pärast Perseust on siin peamiselt piraatidega tegemist olnud.
Praamifirma kontorist saab imettegevad ankeedid, mis tuleb enne pardaleminekut täita. Oleme püha veega piserdamisest ja risti ette löömisest juba päris kaugele jõudnud. Hiljem ei huvita need ankeedid kedagi ja ainus ime, mis neist sünnib, on see, et satun istuma mehe kõrvale, kes loeb sama Marcus Aureliuse raamatut vanakreeka keeles.
Piraeusse saabume pimedas, leiame metroo ja kolistame lennujaama lähedasse Ateena eeslinna Spatasse. Metroojaam avaneb viaduktile, kus kohalikud võtavad varem valmispargitud autod ja öhe vuravad. Tellime äpitakso, millest esimene pärast veerand tundi kestnud kohalesõitu meist peatumata mööda sõidab. Kaks korda. Äpp saadab uue juhi. Too on väga viisakas ja paneb meid maha õigel tänaval täiesti vale maja ees. Ega Kreeka öömajapidajad kaartidele oma asutuse kohta täppe pannes ka väga abiks ei ole, aga maja lõpuks leiame. Armas aiamaja kamina, vanade raamatute ja külmkapis olevate võileibadega. Et äkki meil on kõht tühi, kui nii hilja jõuame. Aias lõhnavad lilled ja naabri mandariinipuu sirutab oksi üle tara.
Veedame veel rõdul raamatutega aega. Lõpetan Asimovi viienda osa ja lähen üle Marcus Aureliusele. Sööme külmkapi tühjaks. Kõrvalmaja ukse ette pannakse kärinal uusi kiviplaate. Kella kolme ajal lehvitame hommikusele kohvikupidajale ja läheme teeme sadamale lähemal ühe kreeka salati. Saar, kus Perseus oma lapsepõlve veetis, särab endiselt päikeses. Pärast Perseust on siin peamiselt piraatidega tegemist olnud.
Praamifirma kontorist saab imettegevad ankeedid, mis tuleb enne pardaleminekut täita. Oleme püha veega piserdamisest ja risti ette löömisest juba päris kaugele jõudnud. Hiljem ei huvita need ankeedid kedagi ja ainus ime, mis neist sünnib, on see, et satun istuma mehe kõrvale, kes loeb sama Marcus Aureliuse raamatut vanakreeka keeles.
Piraeusse saabume pimedas, leiame metroo ja kolistame lennujaama lähedasse Ateena eeslinna Spatasse. Metroojaam avaneb viaduktile, kus kohalikud võtavad varem valmispargitud autod ja öhe vuravad. Tellime äpitakso, millest esimene pärast veerand tundi kestnud kohalesõitu meist peatumata mööda sõidab. Kaks korda. Äpp saadab uue juhi. Too on väga viisakas ja paneb meid maha õigel tänaval täiesti vale maja ees. Ega Kreeka öömajapidajad kaartidele oma asutuse kohta täppe pannes ka väga abiks ei ole, aga maja lõpuks leiame. Armas aiamaja kamina, vanade raamatute ja külmkapis olevate võileibadega. Et äkki meil on kõht tühi, kui nii hilja jõuame. Aias lõhnavad lilled ja naabri mandariinipuu sirutab oksi üle tara.
Lisa kommentaar