ring ümber saare

Kuna rendiputka on tegelikult kinni, siis kohtume autoga tänavanurgal, maksta tuleb sularahas ja pärast panna võti mati alla. Võtame kõigepealt liiga palju bensiini ja läheme siis saart vaatama.
Tee tõuseb mändide vahelt üles. Marmoripuru kuhjad helgivad kahel pool teed. Esimene peatus Panagia külas. Küla on tuntud selle poolest, et siin voolab vesi ja elab draakon. Thassos on üks väheseid Kreeka saari, kus on oma magevesi. Tuleb kusagilt kõrgemalt mäe seest ja voolab läbi küla. Draakon elab küla servas koopas. Koopani viib tore jalgrada, millel õitsevad alpikannid. Lehtede varjus põgenevad krabinal sisalikud. Koopaseintel on pikkade koibadega ämblikud, orvades ripuvad nahkhiired. Hiired stardivad lennuharjutustele, mistõttu jätame koopa kiirelt lendnärilistele ja draakoniotsingud pooleli. Müüridelt küünitavad põldmarjad ja viinamarjad.
Aliki ranna kõrval on antiikne marmorimurd. Siit võeti kivi Halikarnassose mausoleumi jaoks. Suur osa poolsaarest on ära näritud ja vee all omapärane nelinurkadega maailm. Lõhnab mändide ja soola järele. Siinsetel mändidel on marupikad okkad ja ilmeka mustriga tüvi. Viskume marmorpankade vahelt merre, passides hoolega peale, et merisiilikule ei astuks. Siilikud turritavad kivipragudes.
Pisarakujuline Giola bassein polegi nii kena kui piltidelt paistis. Vesi tundub sogane. Kolm hollandlast leotavad selles õngi ja lähevad siis merre snorgeldama. Teises servas on ümmarguste kõhtudega perekond. Ümbrus on konine, aga mul on juba eelmisest peatusest terve peotäis konisid.
Sõidame lootusrikkalt Megalos Prinose mägikülla, kus on ainult üks omaette rääkiv vanamees. Isegi kasse ei hakka silma.
Ongi saarel ring peal. Õhtune ringkäik kodukülas näitab, et süüa saabki ainult siit meie rõdu alt.