rannast paus

Puhkuse osa on seni möödunud edukalt - täna hakkas nahk turjalt maha kooruma. Mis tõestab seda, et õhk on siin nii paksult ultravioletti täis, et ära õnnestub kõrbeda ka ainult varjus istudes.
Teel linna põikasime vürtsiisandusse ja müttasime tunnikese mööda mudast metsaalust, kus tundus küll enamus vürtse emakese looduse armust ja mitte loova inimkäe puudutuse tõttu kasvavat. Nägime kaneeli, kardemoni, joodi, pipraid, leivapuud ja igasugu muid tegelasi. Must mees ronis meie auks ka mööda kookost üles ja rebis meile sealt ühe pähkli joomiseks. Rahanurumises on nad igatahes meistrid.
Isa ähvardus on täide läinud ja Vahur-Üllar koos kuuekümne eestlasega kohal. Suur mägi, mille otsa nad pidid ronima, jääb siit küll pisut eemale...
Täna tähistame aasta möödumist päevast, mil kuus vaprat eesotsas Suure Valge Mehega asusid tagasiteele India suunas :)