tedrevaatlus

Aga hommikul pole maa üldse valge ja läheme ikka oma autoga. Siiski, mida kaugemale kodust, seda valgemaks läheb maa. Lõpuks teeme ikka seda, mida Maanteeamet soovitas mitte teha – sõidame suverehvidega lumelägas.

Oleme minut enne kokkulepitud aega tanklas söögiputka juures. Tedremees on juba kohal. Sõidame veidi mööda väikseid teid ja seal ta on, Läänemaa suurim tedremäng. Kohal on ka Läänemaa suurim tuul ja kaua me kiikrisse vaadata ei jaksa. Silmist tilgub vett, mitte ei saa aru, kas peaks okulaari reguleerima või silmi pühkima. Tedred on kaugel hüppavad mustad mütsakud.

Sõidame teisele poole, teel näeme kitsi, sookurgi, kiivitajaid, talvikest ja hallrästast. Teisel pool on tuul vaiksem ja tedred paremini näha. Kooserdavad ringi, soputavad sulgi ja hüplevad. Tetrede vahel saalivad põldlõokesed ja kiivitajad, pea kohal tiirlevad hiireviu ja karvasjalg-viu. Too karvasjalg on harv talikülaline. Nüüd olen näinud ära harulduse, kelle olemasolust mul enne aimugi polnud. Läänemaalt lendab ta edasi Arktikasse.  Päike sirab läbi külmunud okste.

Autoni tagasi jalutades näitavad end põhjatihane, siisike ja metsvindid. Tihane soostub ainsana ka korralikult pildile jääma. Saame teada, et Saaremaa meestel on tedrevaatlusonn.

Enne Pärnut keerame metsaserva magama. Autole kukub kolinal lund.