Hiilin hommikul päikesetõusu vaatama. Satun kokku ühe hobusemehe ja näljaste kihulastega.
Teen varemetele ringi peale.
Stardime pealinna suunas. Vahepeatuseks Bogdkhan Uul stricktly protected area, kus asub lisaks looduspargile Manzushir Khiid ehk klooster. Kohe parklas tervitavad meid eesti keeles kaks EHI tudengit, kes on saabunud Hiinast.
Ümbrus on pärast kõrbet jahmatav - muru, puud, mäed. Ronime üles kloostrisse ja mediteerimisurgastesse. Restoranis antakse luudeta kana ja õlut. Pärast sööki üritab Martti demonstreerida, et ma ei kaalu mitte midagi.
40 km enne pealinna hakkab asfalt. Kuna Zaza ei vasta, naaseme oma vanasse hotelli. Pääsen üle pika aja internetti.
Oleme läbinud ca 3500 km keskmise tunnikiirusega 30-40 km.
Peame viimast ühist õhtust istumist. Otsustan veel süüa, mis pole aga eriti tark mõte. Sõidudieediga harjunud seedesüsteem hakkab tagurpidi tööle.
Pesen parasjagu hambaid, kui Zaza teeb lahkumisvisiidi.
Stardime pealinna suunas. Vahepeatuseks Bogdkhan Uul stricktly protected area, kus asub lisaks looduspargile Manzushir Khiid ehk klooster. Kohe parklas tervitavad meid eesti keeles kaks EHI tudengit, kes on saabunud Hiinast.
Ümbrus on pärast kõrbet jahmatav - muru, puud, mäed. Ronime üles kloostrisse ja mediteerimisurgastesse. Restoranis antakse luudeta kana ja õlut. Pärast sööki üritab Martti demonstreerida, et ma ei kaalu mitte midagi.
40 km enne pealinna hakkab asfalt. Kuna Zaza ei vasta, naaseme oma vanasse hotelli. Pääsen üle pika aja internetti.
Oleme läbinud ca 3500 km keskmise tunnikiirusega 30-40 km.
Peame viimast ühist õhtust istumist. Otsustan veel süüa, mis pole aga eriti tark mõte. Sõidudieediga harjunud seedesüsteem hakkab tagurpidi tööle.
Pesen parasjagu hambaid, kui Zaza teeb lahkumisvisiidi.
Lisa kommentaar