Eile
saadud soovitust järgides sõidan tagasi Vágarile.
Pooled
Vágari tunnusmärkideks peetavad objektid nagunii nägemata. Seal on veel üks
suur järv, Fjallavatn. Erineb eilsest järvest selle poolest, et on veidi
väiksem ja et selle ääres eriti keegi ei käi.
Kitsas
tee viib Vatnsoyrarist raja algusse. Kus asfalt lõpeb ja paremal on
parkimistasku, seal algab mudarada, mis antud juhul on küll jääs. Kohe autost
väljudes on probleem püsti püsimisega ja panen igaks juhuks kassid kotti. Keegi
on rada mööda hiljuti kõndinud ja veidi varem on keegi sõitnud jalgrattaga.
Jääl on ukerdamist, raja kõrval mätastel on lihtsam.
Järv
ilmub lagedale avaras orus, mäenõlval on näha paari suvemaja. Eesmärk on minna
piki järvekallast teise otsa ja sealt alla merre vaadata. Paarist jõest tuleb
läbi sumada, aga botikutele ei tee see midagi. Isegi püksisääred osutuvad olema
eriti vettpõlgavad ega näe pärast jõeskäiku üldse märjad välja. Kallas on lame
ja kiviklibune. Natuke sajab lund, aga sama kiiresti kui see algas, on lumesadu
ka kadunud. Päike on soe, tuul puudub. Kaldarohul on mul kaks varju, üks
päikesest ja teine, mis tekib veepinnalt peegelduvast valgusest.
Teises
järveotsas on enne merd lirtsuv maapind ja hulk pisemaid veekogusid. Meri on
kaugel all. Paremal ja vasakul paistavad sarvilised tipud. Jõgi, mis mind enne
saatis, laotub kividele laiali ja hüppab siis alla kaljulõhesse nii sügavale,
et ma selle põhja ei näe.
Teist
kallast pidi saaks tagasi minna, aga seal on vari. Kõnnin siis sama teed tagasi, istudes
vahepeal päikese käes kivil, et pähkleid ja rosinaid manustada. Saabub uus
lumepilv. Rada üle heinamaa on nüüd tõsine liuväli ja kassid lähevad alla.
Reipal krõbinal kulub viimane jupp eriti kiiresti.
On veel
piisavalt valgust, et heita pilk peale vahva kujuga Tindhólmurile, mida saarte
hulka ei loeta, suurele ja väikesele kaljurahnule ehk Stóra ja Litla Dragnurile
ning Gásadaluri kosele Múlafossurile. Gásadalur ühendati autoteega alles 2004.
Sinnamaani pääses külla jala, meritsi või kopteriga. Posiljon käis üle mäe kaks
korda nädalas ja sama teed oli ka mul alguses plaanis tulla. Aga nüüd sai
hoopis järve ääres käidud. Ei tea, kumb rada on toredam, aga lumesadu
päikesepaistelise järve ääres oli igatahes vägev.
Lisa kommentaar