Krakov-Myslenice

Seda objekti jätkub nüüd mitmeks päevaks. Väike-Poolas on hulgaliselt vanu puitkirikuid ja muud huvitavat puitarhitektuuri. Kuigi arhitektuurirada on mitmetes allikates märgitud matkarajaks, siis jalgsi matkamiseks see vist siiski mõeldud ei ole. Igatahes ei ole mingit ühte rada, vaid kirikuid mööda tuleb ise trass paika panna. Tegin paarisaja kiriku ja muu ehitise seast juhuvaliku.

Valik jäi kohe eile õhtul ühe võrra lühemaks, kui olukorra täpsustamisel selgus, et esimene kavva märgitud kirik hoopis teises kandis asub. Samu kohanimesid on palju ja arhitektuurimälestiste kaart väga hästi ei tööta. Kaart ja muu info asub muidu siin: http://www.drewniana.malopolska.pl.

Töölise Joosepi kabel Ojcówis leidub lihtsalt, isegi guugli kaardile on märgitud. Tee äärde ilmuvad kõigepealt ilma mingi hoiatuseta kõrged kaljud nagu oleks Meteorasse sattunud. Kabel on ehitatud vee kohale ja oli eelmises elus spaa. Tsaar Nikolai II keelas piirkonna maa peale kirikuid ehitada ja kavaldavad kohalikud siis maa peale ei ehitanudki. Kabel on muidugi lukus, kuigi siltide järgi paistab, et elu siin toimub. Kirikutesse sisse saamine väljaspool suvehooaega ongi vedamise, järjekindluse ja poola keele oskuse küsimus.

Glanów klassikalise mõisahoone asukohaks on antud aadress, kus päriselus on tuletõrjedepoo. Tahvelarvuti, koordinaatide ja käsi-GPSi abil õnnestub tuvastada, et õige hoone on kindlalt aiaga piiratud ja kuulub Novaki perekonnale, väljas on valveteenust reklaamivad sildid, õuel seisavad kaks punast autot ja pildistamiseks tuleks aiale ronida. Ei tundu mõistlik. See koduleht võiks kurjade omanike eest hoiatada.

Mõisaarhitektuuri näide Miechówis on esialgu taas tuletõrjedepoos, pärast veidi maad edasi. Uksel kõõlub noormees. Ütleb, et asutus on suletud, lahti on ainult suvel. Siis möönab, et ega tal pole ju keeruline mind sisse lasta. Ootab koolilaste ekskursiooni. Paneb tuled põlema. Tegemist on siin kohatud poolakatest umbes kolmandaga, kes inglise keeles suhelda mõistab. Madal puumaja, talupoeglikum kui too eelmine. Kena mööbel ja värk sees. Istun juba autos, kui noormees mulle järele jookseb ja palub külalisteraamatusse kirjutada. Kirjutamise ajal saabuvad koolilapsed ja kui majast väljun, on nad ukse ette üles rivistatud, ütlevad mulle tere ja jäävad ootusärevalt vahtima. Aga ma ütlen ainult „prszepraszam“, et nende vahelt läbi trügida ja tagasi autoni pääseda.

Püha kolmainu kiriku kelli Iwanowice Włościańskies helistatakse pikalt. Välimine uks on lahti, aga põrkan tagasi, kui näen leinapärgi. Sisemise ukse klaasist läbi piiludes ilmneb aga, et sees ei toimu midagi, ainult üks naine istub pingis. Imbun vaikselt sisse, istun viimasesse pinki. Kirikut restaureeritakse, külgseinte ees on tellingud. Vaatan veidi aega ringi, aga ei taha naist segada. Teen sealtsamast paar pilti (hea, kui on hääletu kaamera) ja lähen välja tagasi. Seal koguneb parajasti puhkpilliorkester ja ette veereb auto kadunukesega. Taas hea ajastus.

Öömaja Myslenices. Räägitakse ainult poola keeles, ja palju. Tuba on see-eest suur ja ilus. Kuna päev alles noor, tuleb ümbrust uurida. Kaardilt paistab, et läheb teerada mäe otsa ja sealt on keegi pildi guuglisse laadinud. Mäele pääsemine võtab veidi aega, sest teele jääb kähmlus koeraga. Minu ja koera versioonid sellest, kes kellele kallale läks, võivad muidugi erineda, aga igatahes mina võitsin. Kui koer tuleb nii lähedale, et ulatan teda jalaga lööma (ja pean vajalikuks seda teha), siis on ta liiga lähedal. Ja liiga agressiivne. Omanik kisab taamal ja hüüab pärast vabandavalt midagi leebe koera kohta. Hea teada. Koeraomanikud võiksid tihedamini koertekoolis käia või oma sarale aia ümber ehitada.

Rada ise on tore ja vaated samuti. Mets on kõrge ja vaikne, kui lind välja arvata. Vidistab kevadiselt. Aeg-ajalt paistab puude vahelt vaade üle võimsalt lokkis ümbruse. Mõne aja pärast jõuan mäeharjal tähistatud rajale. See on ka GPSi topokaardile märgitud. Kahtlane. Väga tore rada. Lausa kahju on pimeduse hakul sellelt ära keerata.

Matkarajad on Poolas riiklik saladus, aga mis neil muud üle jääb, kui nad ei taha, et rajad oleks pidevalt sakslastega üle ujutatud. Nüüd on paraku nuhk saabunud poolakate tagalasse ja interneedusest radade kaardi üles leidnud. Sellel on peal kõik need pikad ja veel pikemad rajad, millest infopunkt konspiratsiooni säilitamise eesmärgil vaikis. Järgmisel korral Poolas tuleb 500 km jalutamist Beskiidides.