6. matkapäev

Hommikul piilub päike erineva ähvardavuse astmega pilvede vahelt. Ei saja.
Sõitma hakates tuleb päike isegi kohati välja. Päikese käes on päris soe, muidu päris külm. Et vältida soki märjakssaamist märjas tossus, panen jalga prügikoti.
Läbime oru ja kuni kuruni kulgeme lõõskavas päikeses, hoolimata ümberringi kuhjuvatest eri karva pilvedest. Tutvume dzaman-sareega, mingi kulliline lind.
Järgneb pikk sõit ühest orust teise üle laineliste mägede. Teises orus on dramaatilised pilved ja tugev tuul. Eki Bala on suure tõenäosusega esimese oru nimi ja teisel Oruk Tam.
Kohe kui oleme telgid üles saanud, tuleb meid vaatama viltuse villase mütsiga džiibimees. Muidu käivad karja ajavad vanamehed või poisikesed.
Jälle kellakäo-kohvipaus.
Pisut sajab, väikeste juppide kaupa.
Pärast õhtusööki väisab meid taas villase mütsiga tüüp, kelle nimi on Edik ja kes teenis aega Brestis, kus oli ka kolm eestlast. Akiev oli normalnõi paren, aga Bakiev täielik durdom.
Pool maad läbitud, kahe päeva pärast saab kuumaveeallikasse.
Eelmine
5. matkapäev
Järgmine
7. matkapäev

Lisa kommentaar

Email again: