Shetland – Skandinaavia kaubateede keskus.
Shetlandlastele on oluline, et teised inimesed
saaks aru, kui kaugel Shetland on. 2018. aasta oktoobris keelati Šoti
ametiasutustel näidata Shetlandi kaartidel pisikeses kastis nagu tihti tavaks.
Shetlandi tuleb nüüd kujutada kaardil viisil, mis näitab selgelt, et ülejäänud
Šotimaa on 170 km kaugusel. Norrani on 220 km.
Et meil ei jääks vahemaast valet muljet, asume ühel reede pärastlõunal kaugust põhjalikult mõõtma Tallinna bussijaamast. Pära-Eestisse ehk Pärnusse jõudmise ajaks on internet juba kadunud. Lätis on pikad külad, pikad varjud ja üks pikk rand. Internet tuleb tagasi. Või vähemalt töötab see pärast wifi väljalülitamist paremini. Lätlaste pealinnas Riias on ka Kõlvarts kõik üles kaevanud. Bussijaama juures on eriti kitsad pilud, sest vaevalt tuleb kellelgi pähe seal bussiga sõita. Pealinnast kaugemal vilkuvad teemärgid kaovad ja ka asfalti on taas rohkem. Läti maastikud mattuvad aegamisi pimedusse. Öises Leedus paistab kuu. Poolas läheb jälle valgeks. Hambapesupeatust ei tehta kusagil, nii saabumegi Berliini mustade hammastega.
Berliin tervitab lämmatava 31 kraadiga. Sõidame bussijaamast S-Bahniga raudteejaama ja vaatame kogu seda rahvaste paabelit, kes sellistes kohtades alati koguneb. Mõned särisevad tänavad hiljem jõuame hotelli. Õnneks on siin puud kasvama jäetud ja ka muru ei ole mullani maha pügatud.
Uinak. Pitsa. Õlu. Hotellil on kena siseõu, kus kasvavad kortsleht, kurereha, metsmaasikas ja mitmed kõrrelised. Meid külastab niru herilane, kelle ristime berliini nirulaseks. Jalutame Riigipäeva hooneni, vaatame Spreesse. Jõe on nad kammitsenud ja ägavad nüüd üleujutuste all. Kes oleks võinud seda arvata. Rahvas promeneerib hulgakaupa kaldapealsel ja kuhjab tühja taarat gruppidesse. Ordnung muss sein.
Et meil ei jääks vahemaast valet muljet, asume ühel reede pärastlõunal kaugust põhjalikult mõõtma Tallinna bussijaamast. Pära-Eestisse ehk Pärnusse jõudmise ajaks on internet juba kadunud. Lätis on pikad külad, pikad varjud ja üks pikk rand. Internet tuleb tagasi. Või vähemalt töötab see pärast wifi väljalülitamist paremini. Lätlaste pealinnas Riias on ka Kõlvarts kõik üles kaevanud. Bussijaama juures on eriti kitsad pilud, sest vaevalt tuleb kellelgi pähe seal bussiga sõita. Pealinnast kaugemal vilkuvad teemärgid kaovad ja ka asfalti on taas rohkem. Läti maastikud mattuvad aegamisi pimedusse. Öises Leedus paistab kuu. Poolas läheb jälle valgeks. Hambapesupeatust ei tehta kusagil, nii saabumegi Berliini mustade hammastega.
Berliin tervitab lämmatava 31 kraadiga. Sõidame bussijaamast S-Bahniga raudteejaama ja vaatame kogu seda rahvaste paabelit, kes sellistes kohtades alati koguneb. Mõned särisevad tänavad hiljem jõuame hotelli. Õnneks on siin puud kasvama jäetud ja ka muru ei ole mullani maha pügatud.
Uinak. Pitsa. Õlu. Hotellil on kena siseõu, kus kasvavad kortsleht, kurereha, metsmaasikas ja mitmed kõrrelised. Meid külastab niru herilane, kelle ristime berliini nirulaseks. Jalutame Riigipäeva hooneni, vaatame Spreesse. Jõe on nad kammitsenud ja ägavad nüüd üleujutuste all. Kes oleks võinud seda arvata. Rahvas promeneerib hulgakaupa kaldapealsel ja kuhjab tühja taarat gruppidesse. Ordnung muss sein.
Kommentaarid
Lisa kommentaar