esimene päev Waternishis

Ei või olla, hommikul sajab.
Pakime end bussipeatusse jalutamiseks vihmariietesse, aga siis jääb vihm muidugi vihuti üldse järgi. Selja taha koguneb isegi päikest. Bussipeatusse on kuus kilomeetrit. Vaja on tuua pealinnast ära auto.
Kui juba pealinna sattusime, käime ka kohvikus ja hullame raamatupoes. Siis sõidame Broadfordi ja võtame järelevalveta ruumist sinna jäetud paki. Mul on nüüd jälle korralik kaamera. Toidupoest haarame kaasa nii palju sööki, et jaksame vaevu selle autosse kanda. Et ei peaks majast välja minema, kui peaks jälle sadama hakkama.
Pärast võiku- ja lugemispausi luusin veidi ümbruskonnas. Vaatan kuusekasvandust, kohtun kaelustäksi, ohakalinnu, kahe jänese ja kimalastega. Korralik mets on kõik aia taga kinni. Istutatud on peamiselt kuuske ja sellel on mingi häda küljes, mitmel pool on suured laigud kuivanud või maha võetud. Monokultuuri rõõmud.
Õhtul jälle jalgpall. Ilgelt palju pusimist ja mitte ühtegi väravat.
Eelmine
kolimine Waternishi
Järgmine
teine päev Waternishis

Kommentaarid

  • Grete  •  5. juuli 2024
    Bussipeatused on neil vähemalt hubased!

Lisa kommentaar

Email again: