Varustusest ja plaanidest
Varustusest
Suusad tulid eelmisel talvel Matkaspordist. Müüsid poolfabrikaadina suuski ja sidemeid eraldi ning ise tuli nuputada, kuidas need ühendada. Lõpuks mingi spordipood Järve keskuses pika hambaga tegi ära, tõotades et nad millegi eest ei vastuta. Üks metsaonnis kohatud naine ütles, et siin nimetatakse selliseid suuski tundrasuuskadeks ja need on kõige õigemad. Enam-vähem tavalise suusa laiusega, minupikkused (ca 165 cm), keskelt karedad ja metallservaga.
Cumuluse magamiskott, kirjade järgi kuni -10 C.
Bergansi suur seljakott, mis kaalub 1090 grammi. Mahutab kõik vajaliku, aga on millegipärast lilla.
Riideid oli klassiõde Anne eeskujul kolm paari pükse, üleval viis kihti, kaks mütsi (üks neist kiivrialune ehk näomaskiga) ja kaks paari kindaid. Õhemate sõrmikute peal sule(!)kindad pidasid näpud soojad. Ja paksu voordiga Salomoni talvesaapad, ilusat musta värvi, millega piisas ühest paarist sokkidest. Sokid on Icebreakeri omad.
Kolme päevaga külmas suri kõigepealt nutitelefon. GPSi patareisid pidi korra vahetama, aga kes teab mis ajast need esimesed seal sees olid. Järgmised kestavad siiamaani. Pealambis olid ka vanad patareid, mis pärast mitut tundi igal õhtul põlemist hakkasid viimaks vilgutamisega märku andma, et kavatsevad tühjaks saada. Tahvel ei saanud midagi aru, esimese päeva õhtul oli aku 100% ja metsast välja tulles 84%. Samsung Galaxy Active tab 2 või midagi. Kaamera sai Posios täis aku, mis peab siiani ja näitab pärast 410 pilti 35%. Olympus ikka. Võib öelda, et kõik need tagavaraakud ja -patareid, mis olid mul ümber kere köidetud, sai puha ilma asjata kaasa võetud.
Edaspidisest
Alates maikuust hakkab tihedamalt matku lisanduma. Paralleelselt on alanud fääri ja ukraina keele õpingud, aga enne juhtub üht-teist muud.
Selle juurde kaks mõtet Dahr Jamaili raamatust.
”So many of these things will recover,” he says of the glaciers and forests that are vanishing before our eyes. ”But not in a time frame that includes humans.” (dr Daniel B Fagre, research ecologist, United States Geological Survey)
I’m just not comfortable watching this slip away on my watch, so now I’m scrambling to see the world in the condition it’s in now, because it’s never going to be this good again. (dr Dean Miller, marine biologist, an Australian Geographic sponsored explorer)
Suusad tulid eelmisel talvel Matkaspordist. Müüsid poolfabrikaadina suuski ja sidemeid eraldi ning ise tuli nuputada, kuidas need ühendada. Lõpuks mingi spordipood Järve keskuses pika hambaga tegi ära, tõotades et nad millegi eest ei vastuta. Üks metsaonnis kohatud naine ütles, et siin nimetatakse selliseid suuski tundrasuuskadeks ja need on kõige õigemad. Enam-vähem tavalise suusa laiusega, minupikkused (ca 165 cm), keskelt karedad ja metallservaga.
Cumuluse magamiskott, kirjade järgi kuni -10 C.
Bergansi suur seljakott, mis kaalub 1090 grammi. Mahutab kõik vajaliku, aga on millegipärast lilla.
Riideid oli klassiõde Anne eeskujul kolm paari pükse, üleval viis kihti, kaks mütsi (üks neist kiivrialune ehk näomaskiga) ja kaks paari kindaid. Õhemate sõrmikute peal sule(!)kindad pidasid näpud soojad. Ja paksu voordiga Salomoni talvesaapad, ilusat musta värvi, millega piisas ühest paarist sokkidest. Sokid on Icebreakeri omad.
Kolme päevaga külmas suri kõigepealt nutitelefon. GPSi patareisid pidi korra vahetama, aga kes teab mis ajast need esimesed seal sees olid. Järgmised kestavad siiamaani. Pealambis olid ka vanad patareid, mis pärast mitut tundi igal õhtul põlemist hakkasid viimaks vilgutamisega märku andma, et kavatsevad tühjaks saada. Tahvel ei saanud midagi aru, esimese päeva õhtul oli aku 100% ja metsast välja tulles 84%. Samsung Galaxy Active tab 2 või midagi. Kaamera sai Posios täis aku, mis peab siiani ja näitab pärast 410 pilti 35%. Olympus ikka. Võib öelda, et kõik need tagavaraakud ja -patareid, mis olid mul ümber kere köidetud, sai puha ilma asjata kaasa võetud.
Edaspidisest
Alates maikuust hakkab tihedamalt matku lisanduma. Paralleelselt on alanud fääri ja ukraina keele õpingud, aga enne juhtub üht-teist muud.
Selle juurde kaks mõtet Dahr Jamaili raamatust.
”So many of these things will recover,” he says of the glaciers and forests that are vanishing before our eyes. ”But not in a time frame that includes humans.” (dr Daniel B Fagre, research ecologist, United States Geological Survey)
I’m just not comfortable watching this slip away on my watch, so now I’m scrambling to see the world in the condition it’s in now, because it’s never going to be this good again. (dr Dean Miller, marine biologist, an Australian Geographic sponsored explorer)
Lisa kommentaar