Sest koseni on ju neli kilomeetrit ja külani kuus. Jões asjatab suur sinakashall lind. Pargivärava juurest on vaade sudustele mägedele. Me ei jõua kuigi kaugele, kui mööduv auto kinni peab ja avaldab soovi meid külla viia. Mis siis ikka, käime pealegi enne poes. Poest saab igasugu toitu.
Tagasiteel võtab meid kinni politsei. Tellime sõidu koseni. Koseni viiva teeotsa juures ronivad politseinikud kribinal-krabinal autost välja ja rivistuvad pildistamiseks üles. Kompleksteenus. Nüüd on koseni ainult 350 meetrit.
On trepp ja siis mitu juppi langevat vett. On isegi neli pluss kaks kohalikku turisti. Pildistame koske igast rakursist ja sööme vahvlid ära. Konnad on kuulda, aga mitte näha. Tee kohal vonklevad liaanid. Sõnajalad on roninud puu otsa. Meeldiv turistivaba koht, mis siis et Islandi koskede kõrval on siinsed nagu kraanivesi.
Raja alguses oli pisike küla. Seal on ka paar poodi ja saab süüa. Söök osutub supiks. Ülejärgmises majas on jõevaatega rõdu, millel jääkohvi juua. Kohvik pakub ka majutust. Paar ilmselgete majutusasutuse tunnustega kohta on ümbruskonnas veel.
Lõpuks saame mitu kilomeetrit kõndida, enne kui viissada meetrit enne looduspargi teeotsa palutakse autokasti ronida. Meie majakese teise otsa kolib sisse kolm tailast ja hakkab telekat vaatama.
Lisa kommentaar