saabumine Ayutthayasse

Teel Helsingisse on mu selja taga rahutute osakond. Bangkoki lend on ülebroneeritud ja otsitakse vabatahtlikke, kes Helsingisse jääks. Külli koht on lennuki esimeses otsas, mul kõige viimases reas kõige keskel. Kahel pool on hiiglaslike kõhtudega Soome mehed. Kuulan Tai nimesid nende esituses ja püüan mõistatada, mis kohtadega tegu. Kõik on veloklikki. Magama jäädes vajuvad soomlased losakile ja mul on tunne nagu istuksin liftiuste vahel.
Bangkokis kohe lennujaamarongiga metroosse, metrooga rongijaama ja rongiga Ayutthayasse. Poole rongisõidu ajal hakkab läbi paksu punase tolmuga kaetud akende paistma tasandik ennistise linnamaastiku asemel.
Ayutthayas on pime ilm, rõduga tuba ja maitsev toit. Õues hüppab suur konn nagu kummipall.
Täna peaks kusagil kaugel põhjas üle Myanmari piiri Taisse sisenema Pärle ja Jan. Me nendega paraku ilmselt ei kohtu, sest liigume põhja liiga aeglaselt. Tee peal on klotsi ja ma vanast harjumusest siis ikka kasutan juhust jalga sirutada ja liblikaid pildistada.
Jälgige Pärlet! www.ilmaring.ee.