Näen unes, et esiteks ütleb giid, et matk lõpeb alles 10ndal, ja teiseks toimub Indias sõjaväeline riigipööre ja kõik siselennud tühistatakse.
Hommikul uurime igaks juhuks, mitu päeva matka veel on. Koos tänasega viis.
Ümbrus on osaliselt kaetud hallide sallinarmastega. Võtame suuna kurule. Tõus pole raske, aga aega võtab siiski. Ähkimise vahele jõuab märgata, kui korraks oblika taga tohutu kivipurakas pilvest välja harutatakse. Selja taha vaadates paistab viimase kahe päeva teekond. Kalle hakkab luuletama.
Teisel pool kuru on teine ilm ja täitsa uued vaated. Trollide või hiid-koopaoravate pesad, keegi kalevipoeg on hulga musti kive laiali loopinud, kilomeeter allpool on jõgi nagu valge niit, silmapiiril lumised teravikud. Ehitatakse teed. Pea kohal on kosta müra. See on ilmselt kas riigipööre, indialased Kuul või teine India-Hiina sõda. Misse muud saab olla.
Alla on lihtsam minna, aga jään siiski pidevalt maha, et ringi vaadata või pildistada üles kõik taimed. Siinpool on neid palju. Nagu mõni hull teadlane, oot, seda ülast mul veel ei ole!
On Schrödingeri ilm. Sajab ja ei saja, päike paistab ja ei paista, külm ja palav. Tulevad meelde ennustused minu mägimatkavõimekuse kohta aastatagusest ajast. Kohtume teega ja jätkame seal. Tee on iseenesest tüütu, aga vaated heastavad selle.
Vastu tulevad kaks prantslast samal trassil vastupidises suunas. Loeme nende hobused üle ja arvutame, kummal on luksuslikum matk. Kastiautoga veetakse Lõuna-Indiast pärit teetöölisi.
Kui laager viimaks nähtavale ilmub, on see pisike nagu täpp. Kõige mõistlikum tundub sinna hüpata. Giidi arvates viib otsetee alla poole tunniga. On kärbeste rada mäeküljel. Lõpeb jõekanjonisse. See kanjon oli kena pildistada, kuni ma ei teadnud, et pean sinna laskuma ja teiselt poolt üles ronima.
Üleval on võilill, hanijalg, seahernes, kahte sorti kurereha ja mingi putk. Mari Öö ei luba mul neid pildistada, sest neid on laagri juures ka. Ei ole. Pool tundi kõndimist on võtnud aega umbes-täpselt kaks tundi. Kokku täna üle kaheksa tunni rajal ja kõigest 14 kilomeetrit.
Laagripaik on kõige tuulisem koht kogu Himaalajas. Pärast õhtusööki on taevas näha kõik tähed ja Linnutee.
Ümbrus on osaliselt kaetud hallide sallinarmastega. Võtame suuna kurule. Tõus pole raske, aga aega võtab siiski. Ähkimise vahele jõuab märgata, kui korraks oblika taga tohutu kivipurakas pilvest välja harutatakse. Selja taha vaadates paistab viimase kahe päeva teekond. Kalle hakkab luuletama.
Teisel pool kuru on teine ilm ja täitsa uued vaated. Trollide või hiid-koopaoravate pesad, keegi kalevipoeg on hulga musti kive laiali loopinud, kilomeeter allpool on jõgi nagu valge niit, silmapiiril lumised teravikud. Ehitatakse teed. Pea kohal on kosta müra. See on ilmselt kas riigipööre, indialased Kuul või teine India-Hiina sõda. Misse muud saab olla.
Alla on lihtsam minna, aga jään siiski pidevalt maha, et ringi vaadata või pildistada üles kõik taimed. Siinpool on neid palju. Nagu mõni hull teadlane, oot, seda ülast mul veel ei ole!
On Schrödingeri ilm. Sajab ja ei saja, päike paistab ja ei paista, külm ja palav. Tulevad meelde ennustused minu mägimatkavõimekuse kohta aastatagusest ajast. Kohtume teega ja jätkame seal. Tee on iseenesest tüütu, aga vaated heastavad selle.
Vastu tulevad kaks prantslast samal trassil vastupidises suunas. Loeme nende hobused üle ja arvutame, kummal on luksuslikum matk. Kastiautoga veetakse Lõuna-Indiast pärit teetöölisi.
Kui laager viimaks nähtavale ilmub, on see pisike nagu täpp. Kõige mõistlikum tundub sinna hüpata. Giidi arvates viib otsetee alla poole tunniga. On kärbeste rada mäeküljel. Lõpeb jõekanjonisse. See kanjon oli kena pildistada, kuni ma ei teadnud, et pean sinna laskuma ja teiselt poolt üles ronima.
Üleval on võilill, hanijalg, seahernes, kahte sorti kurereha ja mingi putk. Mari Öö ei luba mul neid pildistada, sest neid on laagri juures ka. Ei ole. Pool tundi kõndimist on võtnud aega umbes-täpselt kaks tundi. Kokku täna üle kaheksa tunni rajal ja kõigest 14 kilomeetrit.
Laagripaik on kõige tuulisem koht kogu Himaalajas. Pärast õhtusööki on taevas näha kõik tähed ja Linnutee.
Kommentaarid
Lisa kommentaar