Tagasi pealinna suunas sõidan kile lehvides.
Neil neljal sellil, kes
kilet kleepisid, olid igaühel kaks vasakut kätt ja kõik pöidlad. Üheski
bensujaamas pole teipi. Käin teibijuppi personalile näitamas, seda
vahitakse, katsutakse ja vangutatakse pead. Teip ei ole ilmselt
vabamüügis. Bensujaamades on müügil ainult bensiin ja õli, mida haldavad
3-4 meest.
Tirana tipptund ei ole väga hirmus, sõidan eksimatult autorendifirmani ja loen avamiseni jäänud tunni vältel autos raamatut. Klaas ei käi kindlustuse alla ja maksab 145 eurot. Kõrvalasuvas fotoäris kopeerime katkise auto pildid kõvakettale, siis viib rendifirmamees mu lennujaama. Ta on elanud 1,5 aastat Inglismaal ja kolm aastat Saksamaal. Töötanud autotehases. Inglismaal oli parem. Seega on ta üks neist albaanlastest, kelle välismaal teenitud rahast terve suguvõsa elas ja kes mõni aeg tagasi valdavalt kodumaale tagasi on pöördunud.
Lennujaamas püüan lahti saada seitsmest tuhandest lekist. Peaaegu õnnestub. Piirivalvur uurib, kas tegemist oli minu esimese Albaaniareisiga ja kuidas oli. Shume mire, vastan. Bravo, kostab seepeale piirivalvur.
Kadare asendub Hessega.
Lennujaam on veider kahe koha vahel kõikumise koht, place in between. Pole veel ära ega veel kohal.
Tirana tipptund ei ole väga hirmus, sõidan eksimatult autorendifirmani ja loen avamiseni jäänud tunni vältel autos raamatut. Klaas ei käi kindlustuse alla ja maksab 145 eurot. Kõrvalasuvas fotoäris kopeerime katkise auto pildid kõvakettale, siis viib rendifirmamees mu lennujaama. Ta on elanud 1,5 aastat Inglismaal ja kolm aastat Saksamaal. Töötanud autotehases. Inglismaal oli parem. Seega on ta üks neist albaanlastest, kelle välismaal teenitud rahast terve suguvõsa elas ja kes mõni aeg tagasi valdavalt kodumaale tagasi on pöördunud.
Lennujaamas püüan lahti saada seitsmest tuhandest lekist. Peaaegu õnnestub. Piirivalvur uurib, kas tegemist oli minu esimese Albaaniareisiga ja kuidas oli. Shume mire, vastan. Bravo, kostab seepeale piirivalvur.
Kadare asendub Hessega.
Lennujaam on veider kahe koha vahel kõikumise koht, place in between. Pole veel ära ega veel kohal.
Albaaniat
sümboliseerib minu jaoks hästi lennujaamast ostetud suveniir-tuhatoos:
punkrikujulune ja pastakaga küljele kirjutatud "Albaania". Justnimelt.
Kõik asjad ja kohad on sellise väikese kiiksuga.
Münchenis viin läbi põhjaliku lennujaama-uuringu, mille tulemusel
selgub, et raamatutega on seis kehv ja internetti pole näha. Viie tunni
tulemuseks on poolteist läbiloetud raamatut, kaks õlut, kalkunisalat,
üks kohv ja telefonikõne.
Lisa kommentaar