Kui Kõrgõzstani kohta küsiti, et millega seda süüakse, siis Albaania osas on inimestel vähemalt selgus majas, et tegemist on riigiga. Aga väga ohtlikuga muidugi.
Loe lisaks

Albaania on üks neist vähestest riikidest, mis on pindalalt Eestist väiksemad - 28 tuhat midagi kilomeetrit ruudus.
Loe lisaks

Hommikul on päike ja linnulaul. Toa aknast on vaade metsale ja mägedele.
Loe lisaks

Hommikul on kõht õhtust veel liiga täis selleks, et hommikusööki süüa.
Loe lisaks

Hommikusöögi ja pakkimise tõttu hilineme konverentsile.
Loe lisaks

Pärast hommikusööki saadame Davidi teele lennujaama suunas ja võtame ise sihikule Berati.
Loe lisaks

Leiame hotelli fuajeest ainsa päikesekilluga laua. Ülejäänud on varjus.
Loe lisaks

Hommikusöögi saame hotelli all olevas söögikohas tasuta. Kas see oli nii ette nähtud, jääb arusaamatuks, aga raha nad igatahes vastu ei võta.
Loe lisaks

Veedame hommikusöögi terassil päikesepaistes, meri kõrval loksumas.
Loe lisaks

Hommikune kohv on millegipärast maja kulul. Imelikud kombed neil siin.
Loe lisaks

Vahetult enne Pogradeci peaks kaardi järgi olema tee Poktazhani külla, mis olevat vaatamist väärt.
Loe lisaks

Äratuseks on kuked. Päike on juba kõrgel, mis tähendab, et mind ei ole äratatud nagu lubatud. Telefon laeb kõrvaltoas.
Loe lisaks

Öösel läheb päris külmaks.
Loe lisaks

Joon hotelli all kohvi ja pälvin albaaniakeelse tellimuse eest ettekandja lugupidamise. Talle meeldib ka see, et loen kohvi kõrvale Kadaret.
Loe lisaks

Tagasi pealinna suunas sõidan kile lehvides.
Loe lisaks