vaba päev

Kui vaba päev, siis vaba päev.
Jalutan Ngar Htat Gyi ehk Suure Istuva Buddha pagoodini. „Gyi“ on päriselt ka suur, aga ma ei tea, mis need ülejäänud jubinad tähendavad. Teekond kulgeb põigetega hoovidesse, sest guugel arvab tänavat neist läbi minevat. Telefoni vahtides astun korra ka Pärle eeskujul rentslisse. Üle labajala sügavune ja rohelise ollusega kaetud vesi. Kuivab varsti ära, ainult vetikas jääb varba vahele. Palju munki ja nunni on liikvel, neil on söögiaeg.
Pagoodis vilguvad värvilised tuled, lendavad tuvid ja nurgas söövad nunnad põrandal istudes. Buddhat pestakse. Keset põrandat toidab ema last ja kass jalutab häirimatult läbi kogu toimuva. Ringi liigub paar saatjatega turisti.
Goethe instituudi uus maja on alles renoveerimisel ja avatakse ehitustööde pealiku sõnul veebruari lõpus. Maja lasi ehitada ilmselt keegi eurooplane, siis ostis selle hiinlasest ärimees ja hiljem kasutas seda Aung San oma peakorterina. Leitav guuglist villa „Goethe“ nime all.
Edasi park. Pargis on Kandawgyi järv ja selle servas Karaweik palee. Parkidega on süsteem selline, et need on piiratud kõrge aiaga. Et keegi muru ära ei varastaks. Hea õnne korral saab mõnest mulgust siiski sisse. Leian kena jalgraja, mis mõne aja pärast tuhmub ja ees on mingi kehv tõke okastraadiga. On ülehüpatav, Kreekas harjutatud. Jalutan sundimatult teisel pool tõket rada mööda edasi, jõuan miski putkani, kus valvur asub kohal keerlema. Selgub, et on pilet. Ok, pileti ma olen nõus ostma. Tagasi minna ei viitsinud. Edasi on aed, kus mingil põhjusel on puuridesse pandud lammas, kaks poni, kaks lehma ja emu. Kirjeldus lubas saarel väikseid templeid. On ainult toidutemplid. Istun vaatega järvele ja paleele ja söön kausitäie riisi. Kalad sulistavad, liblikad lendavad ja keegi puurib kärinal midagi. Ebamõistlikult palav.
Jauran veidi taksistiga ja sõidan hotelli tagasi. Turist peab selles kliimas olema eriti vastupidav.
Homne intervjueeritav on saatnud palve ennast guugeldada, et ei peaks raiskama aega tutvustamisele. A mul juba guugeldatud.
Eelmine
ei midagi erilist
Järgmine
jälle üks intervjuu

Kommentaarid

  • Külliki  •  21. november 2017
    Tuli meelde, et eelmine kord viimasel päeval käisin loomaaias/botaanikaaias ühes isikus, mulle väga meeldis. Ja seal vastas oli park suure järvega, mille kaldavees kulge mitmeid laudteid väga sarmika hotellini ja oli veel igasugu ilusaid maju selles pargis. Kusagil seal ühe kohviku rõdul kohvitasin, oli tavatult kena koht.
  • Külliki  •  21. november 2017
    Leidsin koopia tollest päevast 2013:
    Anneli läheb hotelli tervist parandama. Mina mõtisklen kaubamaja ees, kuhu suund seada. Taksojuht püüab aidata. Lasen tal sõita Kan Daw Gyi järve äärde linna keskel Shwedagoni lähedal. Ta peatub loomaaia väravas. Kuigi ma loomade kinnipidamisasutisi ei armasta, siis mõte palavuse eest parki peitu minna tundub hea. Nii ongi. See 1906 rajatud loomaaed (britid) on ka nagu botaanikaaed oma 200 puuliigiga, kõrged vanad puud, lilli, pügatud ja pügamata põõsaid ja isegi lilli. Loom saab sööta. Aedikute juures müúakse vastavale liigile suupärast. Loobin hirvedele banaane, karudele saia, kaelkirjakule upitan pika toikaga kooritud banaane sinna üles. Vaatan, kuida elevante, ahve ja merihubusid söödetakse.Ahvid on täissöönud ja varjuvad banaanide ning popkorni eest. Elevandilapsukesed, kelle juures toitu pole, küünitavad lonte tarale, mürgeldavad omavahel londid segiläbi ja äkki virutab üks puujuraka üle tara vaatajale peaaegu vastu vahtimist. Sellest mängust tüdinenud ronivad mudalompi, ootamatult puristab suurem londist porivett üle tara, kus kenasti riides paarike ehmunult kahte lehte hüppab. Igasugu muid loomi on ka, inimesi peaaegu mitte, on ka ennast paljakskoorinud suure vennasrahva esindajad, kes kaovad ruttu. Palavusest hoolimata veedan kenasti aega. Siis suundun teiseke poole teed järveäärsesse parki. Ümber järve kulgeb vee kohal laudtee. Sihin restorani, on hoopis lukshotell meelitava kaldakohvikuga, kuhu see tee ei vii, peaks ujuma. Vastassuunas on selline asutis väga kena vaatega. Üritan seal varjus korvtoolis lamaskledes higistamist lõpetada jäise kreemshokolaadijoogiga.
  • Anneli  •  22. november 2017
    jajah, sama koht. Kandawgyi järv. Aga ma seal päris loomaaias ei käinud. Ja Sa lihtsalt ei roninud üle okastraadi :)
  • Krõõp  •  4. detsember 2017
    Lummavad pildid

Lisa kommentaar

Email again: