bussisõit

Päikesetõusu vaatamise asemel otsustasime magada.
Kõigepealt loen pisut basseini ääres. Päike paistab läbi õite ja lehtede ja taevas on taevakarva sinine. Kaks noormeest arutavad basseini puhastamise üle ja loivavad siis puhastusotstarbeliste teivaste järele. Põõsaste otsast pudeneb alla järjest uusi roosasid õisi.
Järgmise etapina loen pisut meie toa rõdul, oodates Küllit, kes on läinud köhasiirupit ja pabersalvrätte kokku ostma. Hotelli on saabumas suur grupp ja meil paluti seoses koristustööde algusega kolida teise tuppa. Teine tuba on pisiasjades peenem, aga põhijoontes samasugune, väiksema vannitoaga.
Loen ka uue toa rõdul ja saan raamatu läbi. Koristajad kõnnivad musta pesuga paremale ja puhtaga vasakule, üks lõõritab kõrvaltoas laulda. Elektrit ega internetti ei ole.
Takso tuleb varem kui palutud ja võtame lilletatud aia asemel kohad sisse tolmuses ja käratsevas bussijaamas. Kolm poissi upitavad kotitäit arbuuse pick-upi katusele. Kaks koera purelevad lühidalt. Kolm sakslast ostavad pileti kuhugi homseks. Saabuvad kaks suurte seljakottidega turisti, kellele on öeldud, et Pyaysse jõutakse kell kümme. Kahandan pisut nende optimismi. Eks paistab, kelle informaatoril oli õigus, minu andmetel on kõige varajasem võimalik saabumisaeg südaöösel. Lõhnab praetud nuudlite järele, kusagil heliseb telefon. Jaapanlanna tuleb ostma piletit teiseks veebruariks ja tal palutakse tagasi tulla päev enne plaanitavat sõitu. Bussiputka mees kerib ennast tooli ja asub hambaid urkima. Kõik ülejäänud inimesed käivad niisama edasi-tagasi.
Buss sõidab ette, rahvas pakitakse peale. Teine rida tähendab kohti rattakoopa kohal, põlved lõua all. Aken on õnneks lahti ja tuult piisavalt. Kuniks sõitma hakkame, paistab läbi akna, kuidas rohelises pluusis ja sobivas rohelisekirjus seelikus ja juukseehtes neiu saiu ja muud kaupa letile laob. Tema silmapaistev graatsia hajub mõnevõrra liikumisel, sest ta kõnnib, nagu oleks tal kummagi käe otsas veeämber ja jalas kalossid. Võibolla on ta natuke rase.
Aknast lehvib sisse lõhnu vastavalt läbitavatele kohtadele: palmisuhkur, puuviljad, kõrbenud rohi, prügipõletamine. Teed ääristavad vahelduseks palmidele kitsaste erkroheliste lehtedega puud, mis sinise taeva taustal ütlemata kaunid välja näevad.
Metsapeatuselt naaseb Külli, kaasas mütsitäis sipelgaid.
Bussi tempo on korralik, peale- ja mahalaadimisi harva. On kolm pikka söömispeatust. Viimases tarbime teed ja samosat.
Õhtuvalgus öeldakse Birmas muutvat kõik inetu ilusaks. Teepervi palistavad kilekotid helendavad loojuva päikese kiirtes.
Pyays olemegi veidi pärast keskööd. Bussi ümber tungleb parv mehi, kellest kaks väidavad end meid ootavat. Telefonis rääkis hotellimees küll midagi free taxist. Võtame neist ühe ja valime valesti. Terve tee hotelli sõidab teine mees motikaga tuk-tuki kõrval ja nad suhtlevad omavahel ägedalt. Tasuta see sõit seega ei ole.
Tuba on enam-vähem, kobime kohe magama.