rannas

Tassitakse maha suurt jurakat ja siis teist jurakat ja siis väiksemaid jurakaid ja mõnesid suuri kotte. Ilmselt nende pealelaadimine võttis ka kõvasti aega ja seepärast paat hiljaks jäigi.
Järgmises peatuses läheb suur osa rahvast maha, muuhulgas enamus baptiste. Eilne noormees avaldab soovi meid veel abistada, näiteks randa jõudmisel ja kutsub külastama nende kirikut Patheinis.
Päike tõuseb ja vastaskaldal ilmub pimedusest Myaung Mya. Kaks paadimeest, üks õlgkaabuga, teine punase nokamütsiga, veavad inimesi üle jõe.
Kõrvalmatil resideeruvad ema ja poeg toovad omale hommikusööki väikese varuga, et ka meile saia ja teed pakkuda. Nämm.
Jõekaldad võtavad ülle erinevaid rohelise varjundeid, jõel sõidavad suuremad ja väiksemad paadid, ujuvad pardid, viskavad võrke kalamehed, kaldal riis, mangroovid, palmid ja üksikud väiksed külad. Isegi läbi paadimootori ja kõlakasti on kuulda lindude kisa, puude otsas istuvad haigrud, üks isend lendab, kael kõver, üle jõe edasi-tagasi.
Kaasreisija telefonis laulab Phil Collins.
Möödume mitmetest pooleliolevatest sildadest. Nende valmissaamisel muutub elu deltas. Liiklemine läheb lihtsamaks ja kiiremaks, paadimehed kaotavad töö ja turistidel on veel keerulisem ja kallim läbida vahemaid veeteid mööda.
Telekas hakkab kõva kisa, peetakse pikki kõnesid. Kõik kuulavad väga tähelepanelikult. Ei tea, mis värk on. Asi tuleb videolt. Nokin välja ainult numbrid.
Kell 12 oleme Patheinis.
Transporditeenuse pakkujad ei ole eriti nutikad ja läbime mõningase pantomiimi saatel orienteerumisraja musta turu rahavahetuseni elektroonikapoe tagaruumis. Siis oleme nõus esimeste ettejuhtuvate motikameestega otse randa sõitma. 48 km, 10 000 kyatti ja 1,5 tundi. Tee käib üles-alla-paremale-vasakule ja on nagu kuumaastik, hüppan pidevalt istmest lahti. Ümberringi kakutud künkad, üksikud puud ja bambus. Paar korda kolistatakse ka hõbedavärviliste kaussidega. Korjanduspunkte on igal pool tihedalt, kord templi, kord kooli, kord millegi muu heaks. Mõned on ka petukaup ja mõnikord saadakse nii vähe raha, et seda ei saa kasutada väljareklaamitud otstarbel.
Merd ei paista kuskil, tuul puhub otse ahjust. Lõpuks on õhus tunda soola. Ja jasmiin. Jasmiin on üks põhilisi Birma lõhnu. Naised lükivad õisi nöörile ja müüvad neid siis tee servas auto- ja bussijuhtidele. Vanik riputatakse tagasivaatepeegli külge lõhnakuuseks. Lõhnab paremini kui igasugune wunderbaum.
Arvasin, et korv õnnestus Patheini maha poetada, aga see osutub olema Külli käes.
Tervitusmahl, eskort tuppa ja tšill rannas. Lained on rahulikud ja liiv silmapiirini. Lõpuks ometi ei pea enam mitte midagi tegema. Peale selle, et palun personalil eemaldada meie toast kämblasuurune ämblik. Ei olevat ohtlik.
Söön ära suure kala. Merekala.