Tallinn-Frankfurt

Olles saanud nohu ja koduõues lapiti selili kukkunud, on viimane aeg jätta maha selline ohtlik koht nagu Eesti.
Kasutatud kirjanduse hulka kuuluvad lisaks pildil kujutatule veel lugematul hulgal internetimaterjale, üks elus Birma munk ja üks TLÜ vanemteadur. Viimase aja katsetused on näidanud, et sakslaste reisijuhid (antud juhul Loose) on asjalikumad kui laiatarbe-keskklassi-massidele ümberorienteerunud LP. Sakslaste ainus miinus on raske paber.
Birma keele õppeks parim valik on John Okell (Essential Myanmar), konservatiivne ja süstemaatiline.

Thant Myint-U (kelle vanaisa oli 10 aastat ÜRO peasekretär, enne Dag Hammarskjöldi) kirjutab silmiavavalt Birma ajaloost, muuhulgas selgitab kui hukutav on olnud rahvusvaheline isolatsioonipoliitika riigi suhtes, kelle valitsev klikk ei ole muud tahtnudki kui isoleeruda. Sõjaväelased võtsid umbes samal ajal kui Birmas võimu ka Tais, Indoneesias ja Lõuna-Koreas. Ja vaata neid. Tõenäoliselt maailma suurima gaasimaardla otsas istuv Birma on olnud sunnitud ajama majanduspoliitikat, mis on täitnud ainult valitsuse taskuid. Rahvusvaheline kaubandus ja turism samal ajal oleks soodustanud haritud keskklassi teket, just seda, kes võiks olla režiimimuutuse nõudja. That Myint-U viskab seega kivi ka kõigi Birmasse seni minemata jätnud individuaalturistide kapsaaeda, ka minu omasse (autš). Paketireisijate omasse mitte, sest neid on lihtne hallata ja kontrollimatu suhtlus kohalikuga keeruline tekkima. Pilt ei ole muidugi must-valge, tagantjärele tarkus on täppisteadus ja kõik muud jutud. Hea raamat igatahes (The River of Lost Footsteps).

Pärast Indrek Hargla tabavat märkust on Tallinna lennujaam lõpetanud reisijate ähvardamise sellega, et personal virutab su pakid ära, kui sa neil silma peal ei hoia. Küll aga ähvardatakse sellega Frankfurdis.
Eelmine
kõik muutub
Järgmine
Frankfurt-Bangkok-Yangon

Lisa kommentaar

Email again: