Hommikupoole ööd on akna taga värvilised triibud - tumesinine, tavaline
sinine, helesinine, valge, oranž, tumehall.
Päikesetõusu all on pilves
ja ühes kühmus lööb aeg-ajalt roosat ja rohelist välku.
Mõni aeg hiljem lendame üle Birma, mäeharjad paistavad udust nagu unenäos. Taamal vonkleb Irrawaddy, mis ülalt vaadates on kui lai liivane lint.
Bangkokis on sudune ja palav. Ja on free-internet. Läpakas ununes Tallinnas suurde pagasisse...
Postimehe Ansipi-artiklis ei ole ühtegi ü-tähte.
Külli on kleepunud oma elektroonilistesse vidinatesse ega ole eriti kommunikatiivne. Ta kompenseerib seda lennukis, kui vidinad tuleb välja lülitada. Vidinast selgub muuhulgas, et kohtutäiturite olemasolu mõjub jätkuvalt notarite PR-le hästi.
Yangoni värava juures täidetakse valgeid ja roosasid lipikuid. Birmasse lendajad on valdavalt turistid, mõned üksikud, mõned grupid, valgeid ja korealasi. Ja üks munk.
"This is Burma and it is unlike any land you know about." (Rudyard Kipling, 1898)
Sabatame, saame pakid kätte ja hunniku kohalikku raha.
Kohe ukse ees läheneb nn taksojuht, küsib 10 000 kyatti ja väidab, et see on 5 dollarit. No tegelikult on veidi üle kümne, aga vahet pole. Õige hind on kuskil 8-10 dollarit, aga ühedollaristega oleks siin praegu nadi jamama hakata. Kotis on totaalne rahasegadik.
Väljas on pilkane ja soe pimedus. Sõidetakse paremal pool teed, rool on kellel kus. Maanteel möödasõidul on paremal asuv rool ilmselt suhteliselt ebamugav. Kasutatakse suunatuld. Vahepeal seistakse pikalt. Mingit muud põhjust peale eespool ka seisvate autode ei paista. Seisva bussi alla ronib kolm meest ja askeldab seal taskulampide veheldes. Autode vahel hõiklevad igasugu kauba müüjad.
Pimeduses satume siin ja seal neoonreklaamides vilkuvatele kõrghoonetele. Tolmused vaaruvad bussid nende ees oleks justkui mõnest teisest filmist.
Puid on siiski üle ootuste palju. Kas kasvavad nad siin väga kiiresti või oli neid enne Nargist veel rohkem. Keset puid sirutub taevasse valguskiir. Võib kohe ka aimata, kust see tuleb ja tõesti, hetk hiljem kõrgub eemal hiigelstuupa - Shwedagoni pagood, üleni kullaga kaetud.
Hotellis sebib meie ilmumise auks ringi käputäis birmalasi. Ette on nähtud suur veepudel, linna kaart ja wifi parool. Süüa saab hommikul katuseterassil, mis meil küll ilmselt tegemata jääb. Peaksime sel ajal juba rongis olema. Aga kes teab.
Tuba on kobe, lai voodi ja veel laiem voodi. Kuskil läheduses on disko.
Mõni aeg hiljem lendame üle Birma, mäeharjad paistavad udust nagu unenäos. Taamal vonkleb Irrawaddy, mis ülalt vaadates on kui lai liivane lint.
Bangkokis on sudune ja palav. Ja on free-internet. Läpakas ununes Tallinnas suurde pagasisse...
Postimehe Ansipi-artiklis ei ole ühtegi ü-tähte.
Külli on kleepunud oma elektroonilistesse vidinatesse ega ole eriti kommunikatiivne. Ta kompenseerib seda lennukis, kui vidinad tuleb välja lülitada. Vidinast selgub muuhulgas, et kohtutäiturite olemasolu mõjub jätkuvalt notarite PR-le hästi.
Yangoni värava juures täidetakse valgeid ja roosasid lipikuid. Birmasse lendajad on valdavalt turistid, mõned üksikud, mõned grupid, valgeid ja korealasi. Ja üks munk.
"This is Burma and it is unlike any land you know about." (Rudyard Kipling, 1898)
Sabatame, saame pakid kätte ja hunniku kohalikku raha.
Kohe ukse ees läheneb nn taksojuht, küsib 10 000 kyatti ja väidab, et see on 5 dollarit. No tegelikult on veidi üle kümne, aga vahet pole. Õige hind on kuskil 8-10 dollarit, aga ühedollaristega oleks siin praegu nadi jamama hakata. Kotis on totaalne rahasegadik.
Väljas on pilkane ja soe pimedus. Sõidetakse paremal pool teed, rool on kellel kus. Maanteel möödasõidul on paremal asuv rool ilmselt suhteliselt ebamugav. Kasutatakse suunatuld. Vahepeal seistakse pikalt. Mingit muud põhjust peale eespool ka seisvate autode ei paista. Seisva bussi alla ronib kolm meest ja askeldab seal taskulampide veheldes. Autode vahel hõiklevad igasugu kauba müüjad.
Pimeduses satume siin ja seal neoonreklaamides vilkuvatele kõrghoonetele. Tolmused vaaruvad bussid nende ees oleks justkui mõnest teisest filmist.
Puid on siiski üle ootuste palju. Kas kasvavad nad siin väga kiiresti või oli neid enne Nargist veel rohkem. Keset puid sirutub taevasse valguskiir. Võib kohe ka aimata, kust see tuleb ja tõesti, hetk hiljem kõrgub eemal hiigelstuupa - Shwedagoni pagood, üleni kullaga kaetud.
Hotellis sebib meie ilmumise auks ringi käputäis birmalasi. Ette on nähtud suur veepudel, linna kaart ja wifi parool. Süüa saab hommikul katuseterassil, mis meil küll ilmselt tegemata jääb. Peaksime sel ajal juba rongis olema. Aga kes teab.
Tuba on kobe, lai voodi ja veel laiem voodi. Kuskil läheduses on disko.
kommentaarid travelpod'ist:
Pilte veel pole, väljas on pime nagu öö. nipitiri, on Jan 9, 2013 at 02:18PM
Kõlab nagu ilus! Ma loodan, et fotokas suurde pagasisse ei jäänud. Näidake pilte! Mina jõudsin maale, mamma olevat siin kogu öö akendest välja piilunud - talli ümber ja parklas süttivaid ja kustuvaid tulesid vaadanud...Külalisrebased? -karud? -jänesed? Külma on viis kraadi, tibutab lund, Subaru läks käima ja ma ei sõitnudki kraavi. Grete, on Jan 9, 2013 at 08:56AMtõeline Eesti edulugu :)
Pilte veel pole, väljas on pime nagu öö. nipitiri, on Jan 9, 2013 at 02:18PM
Teid on tore paralleelselt lugeda, kahepeale ei jää teil ükski detail nelja silma vahele. Hakkan vist välja arendama "blogide võrdlevat analüüsi".Krt, see ongi naaberblogi, nagu selgus.. Kaks on ilmselgelt minu infotöötluse jaoks liiga palju! Grete, on Jan 9, 2013 at 05:02PM
Mamma rokib - hoolimata sellest, et ta öösel ei maga, hakkab ta homme koos abijõududega sauna ümbert pajusid langetama :) Kuuba tõi mulle voodi ette mingi jubeda tallejala, ise on maru õnnelik. "Tavaline Eesti edulugu", nagu ütles Anneli naaberblogis. Grete, on Jan 9, 2013 at 05:00PM
tervitusi naaberblogisse! :) nipitiri, on Jan 12, 2013 at 12:19PM
Lisa kommentaar