Hommikul sajab, mistõttu ei ole ma kuigi motiveeritud voodist välja ronima. Kahe tekiga polnud ka üldse külm.
Oletan, et vihmaga on metsa vahel toredam kui mere ääres ja valin sissejuhatuseks 15-kilomeetrise Höga Åseni raja. Kõlab nagu kõrge oos, kuigi siinsed vallid ei ole tekkinud setetest, vaid tuule kokku kuhjatud.
Metsa vahel ongi tore. Alguses on männid ja sammal, pärast lisanduvad sõnajalad, tammed, jugapuud, kased ja sipelgad. Vanad puud on võtnud poose, mõni end rulli keeranud, koore maha visanud või pikali heitnud. Hoolimata sellest kõigest ja majandamise puudumisest ei olegi mets veel pikali kukkunud. Huvitavaid puid ja kände on rohkem kui pildistada jõuab. Kohati tibutab, aga enamus aega on kuiv. Kohtan täpselt ühte inimest.
Teeristis selgub, et kogu selle kändude ümber roomamisega on esimesele rajakolmandikule kulunud üle kolme tunni. Kuna kaasa sai võetud ainult peotäis pähkleid-rosinaid, on kõht kangesti tühi. Seega suundun päästikusõrme puhkama ja sööma.
Teel on kirik. Uks irvakil ja inimtühi. Vaatan nõutult korjanduskarpi ukse kõrval. Mul pole kopikatki Rootsi raha, isegi euroraha pole. Plastraha kasutuselevõtt on tõenäoliselt korjanduskarpidele halvasti mõjunud.
Saan Delhi-raamatu läbi. Ei saagi aru, mis on linnale selle ajaloo vältel kõige halvemini mõjunud, sõjad, britid või Archeological Survey of India. Alustan Valdur Mikitaga, kes kordab oma seniseid mõtteid, aga on need kohati absurdi arendanud.
Vihma hakkab lõpuks korralikult sadama.
Metsa vahel ongi tore. Alguses on männid ja sammal, pärast lisanduvad sõnajalad, tammed, jugapuud, kased ja sipelgad. Vanad puud on võtnud poose, mõni end rulli keeranud, koore maha visanud või pikali heitnud. Hoolimata sellest kõigest ja majandamise puudumisest ei olegi mets veel pikali kukkunud. Huvitavaid puid ja kände on rohkem kui pildistada jõuab. Kohati tibutab, aga enamus aega on kuiv. Kohtan täpselt ühte inimest.
Teeristis selgub, et kogu selle kändude ümber roomamisega on esimesele rajakolmandikule kulunud üle kolme tunni. Kuna kaasa sai võetud ainult peotäis pähkleid-rosinaid, on kõht kangesti tühi. Seega suundun päästikusõrme puhkama ja sööma.
Teel on kirik. Uks irvakil ja inimtühi. Vaatan nõutult korjanduskarpi ukse kõrval. Mul pole kopikatki Rootsi raha, isegi euroraha pole. Plastraha kasutuselevõtt on tõenäoliselt korjanduskarpidele halvasti mõjunud.
Saan Delhi-raamatu läbi. Ei saagi aru, mis on linnale selle ajaloo vältel kõige halvemini mõjunud, sõjad, britid või Archeological Survey of India. Alustan Valdur Mikitaga, kes kordab oma seniseid mõtteid, aga on need kohati absurdi arendanud.
Vihma hakkab lõpuks korralikult sadama.
Kommentaarid
Lisa kommentaar