Poiss infoletis arvas eile, et kuna mõistlikku bussimarsruuti sealt lennujaamani pole, on ainus võimalus jala minna. Tailased oleks selle peale minestanud. Mul oli tegelikult jalaminek nagunii plaanis, aga mõtlesin, et harjutan keelt. Aga tüüp ei osanudki islandi keelt.
Taevas on selge, õhk külm. Suur osa lennust tundub olema vabalangemine. Ísafjörðuris on pilv ja Siggi lennujaamas vastas. Kolin paati, tutvun Annukka ja Hallaga. Käin postkontoris ja raamatupoes. Soovitud raamatut ei ole, aga nad tellivad selle mulle nädala lõpuks.
Kehva ilmaennustuse tõttu lükkub väljasõit homsesse. Paadis tiksumine, raamatulugemine, islandi ja soome keele praktika võtavad ülejäänud päeva. Saabuvad ka rootsi keelt rääkivad inimesed. Või noh, peaaegu kogu ülejäänud päeva. Rakeliga käime Bolungarvíkis ujumas. Ujumine islandi moodi tähendab muidugi õues kuumaveetünnis istumist, vaatega lumemustriga mägedele. Natuke päikest tuleb, aga mere peal on halva ilma sein. Õhtusöögiks jõuab sein kohale ja hakkab paati kõigutama.
Inimesi on järgmiselt. Minuga samas kajutis on usa-rootsi paar Mia ja Andy. Kõrvalkajutis islandi-soome pere Satu ja Björgvin kahe pisikese lapsega, Saga ja Saila. Rakel on kohalik giid, Óli kohalik kapteniks õppija. Ja siis kapteni pere soome lisandi Annukka ja seitsmenädalase beebi Halla Stínaga. Valdavalt islandi keel, mis on tore, kuigi õhtusöögi lõpuks ma saan lihtsalt kõigist aru, aga ei taipa enam, mis keel on käsil.
Lisa kommentaar