Maa on põhja poole kaldu (Aado Lintrop, Šamaaniraamat). Põhjas ja läänes
oli ugri-mugrilaste arvates surnute maailm, lõunas ja idas elavate oma.
Päike on vajunud põhja ja põhi on allpool, mis sest, et kaardil
tundub ta olevat üleval. Lisaks elavad seal, kus põhjas taevas ja maa
kokku puutuvad, koerakoonlased.
Inarinpolku ehk Anarašmade on 100 km pikkune ajalooline kaubatee Sevettijärvist Soomes Karlebotnisse Põhja-Jäämere ääres Norras. Karlebotn Varangeri poolsaare kagurannikul oli 1600ndatest kuni 1890ndateni vilgas kaubanduskeskus. Sealt läbi käis Põhja-Norra linnade ja Vene põhjas asuvate sadamate vaheline kaubavahetus, multikulti kaupmeeskond koosnes norrakatest, venelastest, rootslastest, soomlastest ja saamidest (saame on kusjuures mitut eri sorti ja neil on kümmekond erinevat keelt). Venemaalt saadi näiteks vilja, tõrva, köit ja muid kalastamistarvikuid. Äri soikus, kui Soome-Norra piir 1852 suleti.
Tegemist on põlise saamide alaga. Saamid pidavat olema ainsad EL territooriumil elavad põlisasukad (sulasid jää alt välja?). Elavad nad neljas riigis, Norras on neid üle 40 000, Rootsis 15-25 000, Soomes alla 8000 ja Venemaal umbes 2000. Elevus Põhja-Jäämerega piirnevate alade ümber tekkis 1500ndatel aastatel, kui sealkandis kemplesid Rootsi, Taani ja Venemaa (tänapäeva Norra kuulus Taanile ja Soome Rootsile). Peamiseks saamide elatusallikateks oli põhjapõdrakasvatus ja kalastus. Norra ja Rootsi vahel 1751 sõlmitud piirilepinguga lubati rändkarjakasvatajatel vabalt üle riigipiiride liikuda, ent suurte karjade liikumine edasi-tagasi ja soomlaste kalapüük Põhja-Jäämerel tekitasid tülisid, millest võib näiteks lugeda 1885. aasta Oulun Lehdist. Olukord saamide jaoks muutuski 1800ndatel aastatel, kui Saamimaa jagati nelja riigi vahel. 1809 oli Soome läinud Tsaari-Venemaa koosseisu, mis tähendas Soome ja Rootsi piiril asuvate lapi külade jagamist. 1826 lõpetati Venemaa ja Norra vahel kehtinud Näätämö ühisala kokkulepe. Norra ja Venemaa vaheliste erimeelsuste tõttu suleti aastal 1852 Soome ja Norra vaheline piir. 1888 suleti ka Soome ja Rootsi vaheline piir. Nii piiride sulgemise kui ka maksustamise tõttu kuivasid karjad väiksemaks ja saamid hakkasid jääma paikseteks. Lapimaale jagati ka uudismaid, mille saamisel saamid aktiivselt osalesid. Kuivõrd suur osa maid põhjas kuulub jätkuvalt riigile, on saamide maakasutuse küsimus Soomes siiani lahtine. Lähemalt saab lugeda Arvo Vitikaise artiklist "Mistä on kysymys Ylä-Lapin maanomistusongelmassa?".
Soome pool on rada tähistatud, Norra pool mitte eriti. Soomlased jagavad lahkelt kaarte siin, siin ja siin. Asjakohased on 1:50 000 topokaardid Sevettijärvi W524 ja Näätämo X513, 1:100 000 Sevettijärvi Nuorgam, abiks võib olla ka 1:400 000 Retkeily GT Pohjois-Suomi.
Norrakatega on keerulisem. Netipoest saab kätte 1:50 000 kaardilehe 2335 IV, teist (2334 III) pole. Mapstori kaudu allalaetavatest venelaste topokaartidest saab kasutada 082 ja 070 lõpuga 1:100 000 kaarte, millel raja lõpp on isegi peale märgitud. Põnev.
Inarinpolku ehk Anarašmade on 100 km pikkune ajalooline kaubatee Sevettijärvist Soomes Karlebotnisse Põhja-Jäämere ääres Norras. Karlebotn Varangeri poolsaare kagurannikul oli 1600ndatest kuni 1890ndateni vilgas kaubanduskeskus. Sealt läbi käis Põhja-Norra linnade ja Vene põhjas asuvate sadamate vaheline kaubavahetus, multikulti kaupmeeskond koosnes norrakatest, venelastest, rootslastest, soomlastest ja saamidest (saame on kusjuures mitut eri sorti ja neil on kümmekond erinevat keelt). Venemaalt saadi näiteks vilja, tõrva, köit ja muid kalastamistarvikuid. Äri soikus, kui Soome-Norra piir 1852 suleti.
Tegemist on põlise saamide alaga. Saamid pidavat olema ainsad EL territooriumil elavad põlisasukad (sulasid jää alt välja?). Elavad nad neljas riigis, Norras on neid üle 40 000, Rootsis 15-25 000, Soomes alla 8000 ja Venemaal umbes 2000. Elevus Põhja-Jäämerega piirnevate alade ümber tekkis 1500ndatel aastatel, kui sealkandis kemplesid Rootsi, Taani ja Venemaa (tänapäeva Norra kuulus Taanile ja Soome Rootsile). Peamiseks saamide elatusallikateks oli põhjapõdrakasvatus ja kalastus. Norra ja Rootsi vahel 1751 sõlmitud piirilepinguga lubati rändkarjakasvatajatel vabalt üle riigipiiride liikuda, ent suurte karjade liikumine edasi-tagasi ja soomlaste kalapüük Põhja-Jäämerel tekitasid tülisid, millest võib näiteks lugeda 1885. aasta Oulun Lehdist. Olukord saamide jaoks muutuski 1800ndatel aastatel, kui Saamimaa jagati nelja riigi vahel. 1809 oli Soome läinud Tsaari-Venemaa koosseisu, mis tähendas Soome ja Rootsi piiril asuvate lapi külade jagamist. 1826 lõpetati Venemaa ja Norra vahel kehtinud Näätämö ühisala kokkulepe. Norra ja Venemaa vaheliste erimeelsuste tõttu suleti aastal 1852 Soome ja Norra vaheline piir. 1888 suleti ka Soome ja Rootsi vaheline piir. Nii piiride sulgemise kui ka maksustamise tõttu kuivasid karjad väiksemaks ja saamid hakkasid jääma paikseteks. Lapimaale jagati ka uudismaid, mille saamisel saamid aktiivselt osalesid. Kuivõrd suur osa maid põhjas kuulub jätkuvalt riigile, on saamide maakasutuse küsimus Soomes siiani lahtine. Lähemalt saab lugeda Arvo Vitikaise artiklist "Mistä on kysymys Ylä-Lapin maanomistusongelmassa?".
Soome pool on rada tähistatud, Norra pool mitte eriti. Soomlased jagavad lahkelt kaarte siin, siin ja siin. Asjakohased on 1:50 000 topokaardid Sevettijärvi W524 ja Näätämo X513, 1:100 000 Sevettijärvi Nuorgam, abiks võib olla ka 1:400 000 Retkeily GT Pohjois-Suomi.
Norrakatega on keerulisem. Netipoest saab kätte 1:50 000 kaardilehe 2335 IV, teist (2334 III) pole. Mapstori kaudu allalaetavatest venelaste topokaartidest saab kasutada 082 ja 070 lõpuga 1:100 000 kaarte, millel raja lõpp on isegi peale märgitud. Põnev.
Lisa kommentaar