Hommikusöögile saabuvad eiteakust kaks valget.
Naine osutub kanadalanna
Caroleks, kes koos meiega matkama tuleb. Tema temperament on hommikuste
eestlaste jaoks veidi liig. On juba igal pool käinud. Teeb hulga
ettepanekuid ja unustab need silmapilkselt. Kuulnud, et läheme Kazasse,
esitab terve loetelu, mida me talle sealt tooma peaks. Meenuvad Bullerby
lapsed ja jupp kõige paremat suitsuvorsti ja palume tal oma soovid
kirja panna.
Öömaja boss sõidutab meid Kazasse. Läheme internetti proovima. Sedapuhku kõlab ladakhi disko.
Internetti jätkub mõneks ajaks, siis kaob elekter. Kohtame turul Radžut, kes on arusaamatutel asjaoludel ikka veel siin ja on kohtunud vahepeal nii meie matkagiidi kui ka kanadalannaga. Täidame minu seljakoti ostunimekirja kantud produktidega. German bakery kõrval asuva internetiurka mees ei suuda üle ühe arvuti käima joosta ja peab seega generaatori käiamist liiga kalliks. Istume trepil ja lööme aega surnuks. Tappa on vaja ligi tund. Katri ostab pluusi täienduseks juba üle normi raskesse kotti. On ka suuri ebatavalise kujuga esemeid.
Tagasi jõudnud, külastab meid matkagiid Rajiv ja tutvustab "programmiga". Hobused pole veel saabunud. Pärit on ta hoopistükkis Darjeelingist ja tegeleb Ladakhi matkabisnesega ainult suvehooajal. Oleme talle esimesed eestlastest kliendid. Jälle. Olen seda nii tihti kuulnud, et ilmselt mina olengi Esimene Eestlane.
Hakkab juba hämarduma, aga kanadalanna ei ilmu oma produktide järele. Meie kannatus katkeb esimesena. Vantsime küla teise otsa, kolgime ukse taga, saame majja sisse, meid juhatatakse õige ukse taha. Inimene on duši all. Tulgu me poole tunni pärast. Laon produktid ukse taha lauale ja lahkume uhkelt vasakule ära. Homme ilmselt ootab meid pretensioon vale rosinamargi osas. Võib ka juhtuda, et tegemist oli humanitaarabiga puudustkannatavale Kanada rahvale. Õige koht Presside vanasõna jaoks.
Õhtusöögi kõrvale pakub öömaja-poiss kohalikku puskarit, mille maitse meenutab viskit. Olla mingi pidu. Me ei suuda pakutud pudelile tuult alla teha.
Katri teatab, et on põnnama löönud ega tule matkale. Viis enne kahtteist, tõesti. Olen nii õel, et lasen tal endal “uudise” Rajivile teatavaks teha, kes parasjagu tuleb homse hommiku stardiaega kooskõlastama. Rajiv muutub väga tõsiseks. Tahaksin häbi pärast maa alla vajuda, aga see ei õnnestu mitte kuidagi. Helistatakse Sunnyle (boss) ja räägitakse pikalt. Sunny soovib minuga rääkida, teen olukorrast lühikokkuvõtte. Ega nüüd minu matk ometi ära ei jää? Don't worry, you are family, kostab telefonist. Sunny tuleb meile ise Tso Moriri äärde järgi, ma ei suuda oodata. Tema viis mind viis aastat tagasi lennuki peale.
Igatahes, hommikul kaheksast on start ja pean kanadalanna üksi välja kannatama. Katri saab kaasa juhised iseseisvaks eluks.
Öömaja boss sõidutab meid Kazasse. Läheme internetti proovima. Sedapuhku kõlab ladakhi disko.
Internetti jätkub mõneks ajaks, siis kaob elekter. Kohtame turul Radžut, kes on arusaamatutel asjaoludel ikka veel siin ja on kohtunud vahepeal nii meie matkagiidi kui ka kanadalannaga. Täidame minu seljakoti ostunimekirja kantud produktidega. German bakery kõrval asuva internetiurka mees ei suuda üle ühe arvuti käima joosta ja peab seega generaatori käiamist liiga kalliks. Istume trepil ja lööme aega surnuks. Tappa on vaja ligi tund. Katri ostab pluusi täienduseks juba üle normi raskesse kotti. On ka suuri ebatavalise kujuga esemeid.
Tagasi jõudnud, külastab meid matkagiid Rajiv ja tutvustab "programmiga". Hobused pole veel saabunud. Pärit on ta hoopistükkis Darjeelingist ja tegeleb Ladakhi matkabisnesega ainult suvehooajal. Oleme talle esimesed eestlastest kliendid. Jälle. Olen seda nii tihti kuulnud, et ilmselt mina olengi Esimene Eestlane.
Hakkab juba hämarduma, aga kanadalanna ei ilmu oma produktide järele. Meie kannatus katkeb esimesena. Vantsime küla teise otsa, kolgime ukse taga, saame majja sisse, meid juhatatakse õige ukse taha. Inimene on duši all. Tulgu me poole tunni pärast. Laon produktid ukse taha lauale ja lahkume uhkelt vasakule ära. Homme ilmselt ootab meid pretensioon vale rosinamargi osas. Võib ka juhtuda, et tegemist oli humanitaarabiga puudustkannatavale Kanada rahvale. Õige koht Presside vanasõna jaoks.
Õhtusöögi kõrvale pakub öömaja-poiss kohalikku puskarit, mille maitse meenutab viskit. Olla mingi pidu. Me ei suuda pakutud pudelile tuult alla teha.
Katri teatab, et on põnnama löönud ega tule matkale. Viis enne kahtteist, tõesti. Olen nii õel, et lasen tal endal “uudise” Rajivile teatavaks teha, kes parasjagu tuleb homse hommiku stardiaega kooskõlastama. Rajiv muutub väga tõsiseks. Tahaksin häbi pärast maa alla vajuda, aga see ei õnnestu mitte kuidagi. Helistatakse Sunnyle (boss) ja räägitakse pikalt. Sunny soovib minuga rääkida, teen olukorrast lühikokkuvõtte. Ega nüüd minu matk ometi ära ei jää? Don't worry, you are family, kostab telefonist. Sunny tuleb meile ise Tso Moriri äärde järgi, ma ei suuda oodata. Tema viis mind viis aastat tagasi lennuki peale.
Igatahes, hommikul kaheksast on start ja pean kanadalanna üksi välja kannatama. Katri saab kaasa juhised iseseisvaks eluks.
Lisa kommentaar