Päike. Ilmateade lubab homseks ja ülehomseks pilvi, aga mitte vihma. Selge, siis tuleb kolmepäevane ring.
Keedan
ühisköögis putru ja kohvi. Pakkimine pagasnikus võtab aega, sest kogu nodi on autos
laiali. Stardin majutusasutuse õuest välja ja hakkan kohe
kaarti vahtima. See rada nimelt pole eriti märgitud. On vabakäejoonistus
ja lehe peal mõned punktid koos koordinaatidega. Neid sai eile õhtul
söögisaalis pildistada. Ja on mu oma kaart, mis on korralik, ja kuhu
pildistatud joon sai enam-vähem üles joonistatud.
Algus on mööda džiibirada, aga käin sedapidi veidi liiga kaua ja suundun siis otse sinna, kus peaksin teise džiibirajaga kohtuma. Lihtsalt õkva üle küngaste, sambla ja kiviklibu.
Tuleb kõndida ümber kõrgete mägede kobara, mis tähendab, et palju turnimist pole oodata. Liustik vasakul, mäed paremal. Vahepeal kanjonid jõgedega, mõne saab ületada lund pidi. Maapind koosneb kivist. Teisel rajal tulevad vastu kaks džiipi, hiiglaslike rehvidega. Võtan suuna paremale, ületan jõe ja näen hulga vaeva lahtise kiviklibuga kallakust üles saamisega. Teen tuulevarjus pausi ja salvestan mõned teepunktide koordinaadid gps-i. Mäekuru, mis tuleb ületada, ongi see, mis eemal paistab. Kurul on rada tähistav post ja ka gsp-is osutub siin äkki rada olema. Võibolla on mingi muu rada. Kontrollin, ei, läheb peaaegu samasse kohta, kus on ööbimist tähistav teepunkt. Edasi postide ja rajapunktiiri järgi, vastu tulevad kaks sakslast. Näevad triigitud välja, kuigi on saanud kaks päeva vihma ja tuult. Kõnnivad sama teed teistpidi ja annavad soovitusi telkimiskohtade osas. Viimase päeva ehk nende esimese on küll tulnud otse läbi mägede, mitte ümbert, aga kui ringi minekuks märke pole, siis on äkki nii lihtsam.
Piknik ja pikk vantsimine mäekallakut pidi. Ilmub pilvi ja mägedele värve. Ka räägitud hütt paistab kaugel täpina.
Enne hütti vaja veel läbi jõe kahlata ja 700 meetrit edasi peaks olema jõe ääres mugavam telkida. Platseerun kallaku varju nire kõrvale. Kividega telgi kindlustamiseks ei ole probleemi. Veevärk ka lähedal. Kell alles pool neli, aga 17 koma midagi kilomeetrit on umbes kolmandik maad ja järgmise kolmandiku läbimine kohe siia otsa läheks pikale. Ongi hea aeg raamatulugemiseks. Hornstrandiri maastik oli karmim ja turnimist rohkem.
Vahin telgist vett ja ümbrust, kuhu koguneb järjest tumedamaid pilvi. Sadama hakkab siis, kui olen toiduks veekeetmise lõpetanud. Norrakad vihma ei lubanud. Näis, mis homme saab. Uinumiseks on veemuusika, vihma rabin ja jõe solin.
Algus on mööda džiibirada, aga käin sedapidi veidi liiga kaua ja suundun siis otse sinna, kus peaksin teise džiibirajaga kohtuma. Lihtsalt õkva üle küngaste, sambla ja kiviklibu.
Tuleb kõndida ümber kõrgete mägede kobara, mis tähendab, et palju turnimist pole oodata. Liustik vasakul, mäed paremal. Vahepeal kanjonid jõgedega, mõne saab ületada lund pidi. Maapind koosneb kivist. Teisel rajal tulevad vastu kaks džiipi, hiiglaslike rehvidega. Võtan suuna paremale, ületan jõe ja näen hulga vaeva lahtise kiviklibuga kallakust üles saamisega. Teen tuulevarjus pausi ja salvestan mõned teepunktide koordinaadid gps-i. Mäekuru, mis tuleb ületada, ongi see, mis eemal paistab. Kurul on rada tähistav post ja ka gsp-is osutub siin äkki rada olema. Võibolla on mingi muu rada. Kontrollin, ei, läheb peaaegu samasse kohta, kus on ööbimist tähistav teepunkt. Edasi postide ja rajapunktiiri järgi, vastu tulevad kaks sakslast. Näevad triigitud välja, kuigi on saanud kaks päeva vihma ja tuult. Kõnnivad sama teed teistpidi ja annavad soovitusi telkimiskohtade osas. Viimase päeva ehk nende esimese on küll tulnud otse läbi mägede, mitte ümbert, aga kui ringi minekuks märke pole, siis on äkki nii lihtsam.
Piknik ja pikk vantsimine mäekallakut pidi. Ilmub pilvi ja mägedele värve. Ka räägitud hütt paistab kaugel täpina.
Enne hütti vaja veel läbi jõe kahlata ja 700 meetrit edasi peaks olema jõe ääres mugavam telkida. Platseerun kallaku varju nire kõrvale. Kividega telgi kindlustamiseks ei ole probleemi. Veevärk ka lähedal. Kell alles pool neli, aga 17 koma midagi kilomeetrit on umbes kolmandik maad ja järgmise kolmandiku läbimine kohe siia otsa läheks pikale. Ongi hea aeg raamatulugemiseks. Hornstrandiri maastik oli karmim ja turnimist rohkem.
Vahin telgist vett ja ümbrust, kuhu koguneb järjest tumedamaid pilvi. Sadama hakkab siis, kui olen toiduks veekeetmise lõpetanud. Norrakad vihma ei lubanud. Näis, mis homme saab. Uinumiseks on veemuusika, vihma rabin ja jõe solin.
Lisa kommentaar