keskmaale

Sõidan keskmaale. Sealpool paistab ilm heledam. Vahepeatusena astun sisse Gröfi kirikusse. Ehitis on tõrvatud ja kleepub näppude külge.
Viimane bensiinivõtt enne tsivilisatsioonist lahkumist. Bensiinijaamas on minu viimase aja kogemuse kohta hiigelsuur pood. Satun hoogu, ostan seljakotile uue vihmakatte augulise asemele, minibahillid ja hunniku kaarte tuleviku tarbeks.
Tee keerab kivikõrbe, tolmab ja keerutab. Mõningane hõre liiklus. Peamiselt jalgratturid, mootorratturid ja lambad. Enamasti teevad pilti või vaatavad kaarti. Väljaarvatud lambad. Taamal venib lähemale hiiglaslik liustik. Liustiku kohal on sinine taevas.
Enne Kerlingarfjöllit on geotermiline areaal. Muliseb, aurab, voolab ja haiseb mädamuna järele. Värviline. Kõige keskel pahiseb suur kühm. Pärast saab suppi, vahvlit ja kohvi ning kiita oma eesnime eest.
Jõgedest on sillad üle tehtud. Ei peagi tegema järgi neid fotosid, kus akendeni vahutavate voogude keskel istub auto katusel õnnetu juht.
Ööbimine Kerlingarfjölli-nimelises asutuses. Toas. Internetti ei ole. Piltide jaoks vähemalt. Aga piltidega on üldse kehvasti, sest kaameral on tõsiseid probleeme valguse ja fookusega.