Ülejäänud kambal on plaanis munanimelise kraatri ühiskülastus. Jälle
sama norrakate pinnastee.
Ei. Otsustan võtta välja puhkuse ja lähen
hoopis ja ronin laagri kõrval kõrguva skulptuuridega varustatud
kaljurünka otsa. Skulptuuride vahel pesitsevad lunnid, kajakad ja muud.
Istun samblal ja lasen lindudel enda ümber lennata. Jälgin, et nad ei
muutuks ärevaks ja et ma ei satuks mõnele pesale liiga lähedale. Aga
tundub, et käivad lihtsalt vaatamas, mis veider uus lind see siia
tekkis.
Teisel pool kaljurüngast on hiiglama pikk tumeda liivaga rand. Ülekülvatud ajupuude ja merest tulnud träniga. Kui palju peab küll meres sodi olema, et nii palju on sellele pisikesele saarele pihta saanud. Longin piki randa, et leida tennispall, pudeleid ja ketse. Ranna teises otsas turnin veidi küngaste otsas. Tulevad pilved ja osa künkaid kaob nendesse. Leian rebaseküti haua, kes 1909 siin tuberkuloosi suri. Saar kubises kunagi polaarrebastest, sealhulgas sinistest. Rebased kütiti päris kiiresti ära ja tänaseks pole neist enam jälgegi. Kõige suurem laadung nahku läks Islandi ranniku lähistel põhja. Looduse kättemaks. Norra looduskaitsjatel pole plaani rebaseid uuesti saarele tuua, kuigi see on arutusel olnud.
Põikan rannale tagasi ja laagrisse jõudes näitab gps 14 km.
Õhtul saabub Rolf laagrisse tagasi ega olegi sattunud droonilennutamise tõttu militaarobjekti läheduses Norra kinnipidamisasutusse. On leidnud kirja "Eva oli siin" ja näinud udus bikiinides neidusid ujumas. Esimese asjana avaldab tunnustust Beerenbergi otsas käijatele. Info levib saarel päris kiiresti.
kommentaar travelpod'ist:Teisel pool kaljurüngast on hiiglama pikk tumeda liivaga rand. Ülekülvatud ajupuude ja merest tulnud träniga. Kui palju peab küll meres sodi olema, et nii palju on sellele pisikesele saarele pihta saanud. Longin piki randa, et leida tennispall, pudeleid ja ketse. Ranna teises otsas turnin veidi küngaste otsas. Tulevad pilved ja osa künkaid kaob nendesse. Leian rebaseküti haua, kes 1909 siin tuberkuloosi suri. Saar kubises kunagi polaarrebastest, sealhulgas sinistest. Rebased kütiti päris kiiresti ära ja tänaseks pole neist enam jälgegi. Kõige suurem laadung nahku läks Islandi ranniku lähistel põhja. Looduse kättemaks. Norra looduskaitsjatel pole plaani rebaseid uuesti saarele tuua, kuigi see on arutusel olnud.
Põikan rannale tagasi ja laagrisse jõudes näitab gps 14 km.
Õhtul saabub Rolf laagrisse tagasi ega olegi sattunud droonilennutamise tõttu militaarobjekti läheduses Norra kinnipidamisasutusse. On leidnud kirja "Eva oli siin" ja näinud udus bikiinides neidusid ujumas. Esimese asjana avaldab tunnustust Beerenbergi otsas käijatele. Info levib saarel päris kiiresti.
Tohutult National Geographicu materjali :) From Grete, on Jul 9, 2016 at 11:43AM
Lisa kommentaar