puhkepäev

Ei. Otsustan võtta välja puhkuse ja lähen hoopis ja ronin laagri kõrval kõrguva skulptuuridega varustatud kaljurünka otsa. Skulptuuride vahel pesitsevad lunnid, kajakad ja muud. Istun samblal ja lasen lindudel enda ümber lennata. Jälgin, et nad ei muutuks ärevaks ja et ma ei satuks mõnele pesale liiga lähedale. Aga tundub, et käivad lihtsalt vaatamas, mis veider uus lind see siia tekkis.
Teisel pool kaljurüngast on hiiglama pikk tumeda liivaga rand. Ülekülvatud ajupuude ja merest tulnud träniga. Kui palju peab küll meres sodi olema, et nii palju on sellele pisikesele saarele pihta saanud. Longin piki randa, et leida tennispall, pudeleid ja ketse. Ranna teises otsas turnin veidi küngaste otsas. Tulevad pilved ja osa künkaid kaob nendesse. Leian rebaseküti haua, kes 1909 siin tuberkuloosi suri. Saar kubises kunagi polaarrebastest, sealhulgas sinistest. Rebased kütiti päris kiiresti ära ja tänaseks pole neist enam jälgegi. Kõige suurem laadung nahku läks Islandi ranniku lähistel põhja. Looduse kättemaks. Norra looduskaitsjatel pole plaani rebaseid uuesti saarele tuua, kuigi see on arutusel olnud.
Põikan rannale tagasi ja laagrisse jõudes näitab gps 14 km.
Õhtul saabub Rolf laagrisse tagasi ega olegi sattunud droonilennutamise tõttu militaarobjekti läheduses Norra kinnipidamisasutusse. On leidnud kirja "Eva oli siin" ja näinud udus bikiinides neidusid ujumas. Esimese asjana avaldab tunnustust Beerenbergi otsas käijatele. Info levib saarel päris kiiresti.