Voodi. Teki ja padja ja linadega.
Saapad on hommikuks peaaegu kuivad. Arvasin juba, et need kuivavad ära alles jõuluks.
Tuba näeb veidi lootusetu välja, üle külvatud kõigega, mis kotis oli. Pärast magamiskoti, madratsi ja telgi kokkurullimist on pilt parem. Pakkimine edeneb graafikukohaselt. Hommikusöök soliidsete inimeste seltskonnas. Püüan ennast viisakalt üleval pidada. Maja on kena, laudvooderdusega seinad, vanad fotod ja raamitud tikandid.
Valdimar, lennujaama transport, ei kiirusta. Paanikaks pole samas põhjust, sest sõit lennujaama võtab umbes kolm minutit ja siis jääb ka veel aega, et lugeda reisiajakirjast Heydaluri kohta, vaadata, kuidas lennuk maandub, kapten välja tuleb, propellereid katsub ja lennuki alla vaatab. Ísafjörður pealtvaates, purjekad sadamas ilusti näha. Paari päeva pärast sõidan siit jälle mööda.
Lendame läbi hämmastava pilvemaastiku, juhuslikud päikesekiired sumust läbi puurimas ja segamini mäetippudega. Siin need siis ongi, need mäetipud.
Takso bussijaama. Taksojuht on hämmastunud kohates islandi keelt tönkavat turisti ega taha kuidagi uskuda, et ma ei elagi päriselt Ísafjörðuris. Edasi lennujaamabussiga Keflavíkki.
Rahvusvahelises lennujaamas kohtun Jóniga. Tema autoga sõidan järgmised 11 päeva ringi. Kõigepealt viin ta koju ja toimetame kohvitassi taga paberitöö. Lisaks sõbralik koer ja Jóni abikaasa. Läheme üle islandi keelele, millega on siin lihtne inimestele muljet avaldada.
Saan kätte valge Hyundai Tucsoni ja võtan suuna tagasi Läänefjordidele. GPS tahab mind visalt Stykkishólmuri praamile juhatada ja ma kangekaelselt eiran seda. Vaadata on kanjonites koskesid, ebatõenäolise kujuga mägesid, lambaid teeveeres ja pilvemaalinguid selle kõige kohal. Raadios ennustatakse Islandi järgmise jalgpallimatši tulemusi.
Flókalunduris õhtusöök. Pilved on järjest uskumatumad. Meri värvub hallist türkiisiks. Öö hakul olen Breiðavíki kämpingus. Jälle uus kogemus. Saab kasutada tualetti, dušši, pesumasinat, kohvi ja internetti. Kõik elavad kaasa jalgpallile.
Tuba näeb veidi lootusetu välja, üle külvatud kõigega, mis kotis oli. Pärast magamiskoti, madratsi ja telgi kokkurullimist on pilt parem. Pakkimine edeneb graafikukohaselt. Hommikusöök soliidsete inimeste seltskonnas. Püüan ennast viisakalt üleval pidada. Maja on kena, laudvooderdusega seinad, vanad fotod ja raamitud tikandid.
Valdimar, lennujaama transport, ei kiirusta. Paanikaks pole samas põhjust, sest sõit lennujaama võtab umbes kolm minutit ja siis jääb ka veel aega, et lugeda reisiajakirjast Heydaluri kohta, vaadata, kuidas lennuk maandub, kapten välja tuleb, propellereid katsub ja lennuki alla vaatab. Ísafjörður pealtvaates, purjekad sadamas ilusti näha. Paari päeva pärast sõidan siit jälle mööda.
Lendame läbi hämmastava pilvemaastiku, juhuslikud päikesekiired sumust läbi puurimas ja segamini mäetippudega. Siin need siis ongi, need mäetipud.
Takso bussijaama. Taksojuht on hämmastunud kohates islandi keelt tönkavat turisti ega taha kuidagi uskuda, et ma ei elagi päriselt Ísafjörðuris. Edasi lennujaamabussiga Keflavíkki.
Rahvusvahelises lennujaamas kohtun Jóniga. Tema autoga sõidan järgmised 11 päeva ringi. Kõigepealt viin ta koju ja toimetame kohvitassi taga paberitöö. Lisaks sõbralik koer ja Jóni abikaasa. Läheme üle islandi keelele, millega on siin lihtne inimestele muljet avaldada.
Saan kätte valge Hyundai Tucsoni ja võtan suuna tagasi Läänefjordidele. GPS tahab mind visalt Stykkishólmuri praamile juhatada ja ma kangekaelselt eiran seda. Vaadata on kanjonites koskesid, ebatõenäolise kujuga mägesid, lambaid teeveeres ja pilvemaalinguid selle kõige kohal. Raadios ennustatakse Islandi järgmise jalgpallimatši tulemusi.
Flókalunduris õhtusöök. Pilved on järjest uskumatumad. Meri värvub hallist türkiisiks. Öö hakul olen Breiðavíki kämpingus. Jälle uus kogemus. Saab kasutada tualetti, dušši, pesumasinat, kohvi ja internetti. Kõik elavad kaasa jalgpallile.
Lisa kommentaar