Lennujaama kõrval bensujaamas käib kibe askeldamine. Järjest rohkem
turiste liigub ringi omal käel ja rendiautoga ja peab paagi enne
varahommikust lendu ja auto tagastamist täis tankima.
Lennujaam
laieneb hoogsalt, aga on turistide hordidega veidi hädas. Käibemaksu tagastamise
saba on hiiglaslik, samuti lennule registreerimise ja turvakontrolli
oma. Islandlaste kiituseks peab ütlema, et nad tegutsevad äärmise
efektiivsusega. Pariisi lennule suundujad blokeerivad Helsingisse
minejate tee. See ongi lennujaama peamine pudelikael.
Islandi õhk on selline tore lennufirma, mis on lennuohutuse video sidunud Islandil ringi reisimisega ja ehitanud sellest loo. Lisaks filmidele võib vaadata harivaid videosid Islandi kohta. Kohvitopsidel ja ümbrispaberitel on islandikeelsete sõnade seletused või lillede pildid koos nimedega. Selline vaevumärgatav, aga vaikselt järjekindel viis oma riigi tutvustamiseks. Oma märgi otsimise asemel. Kolm nädalat varem Reykjavikki saabudes sooviti islandi keeles "teretulemast koju" ja inglise keeles "toredat viibimist Islandil". Jedem das seine. Aga süüa tuleb osta ja kõrvaklapid kas osta või endal kaasa võtta. Lennukis on WiFi.
Islandlased mõjuvad kuidagi soomlaslikult. Teatud osa kohalikke mehi on tursked ja pikkade habemetega, viikingist on puudu veel ainult sarvedega kiiver. Seda tüüpi mehed on tihti grupireiside giidid ja mõjuvad klanitud turistide taustal veidi kentsakalt.
Viimasel nädalal oli jälle tunne, et olen Islandil. See on veider, kuidas grupina kantseldatuna kaob taju, kuskohas või mis riigis ollakse. Kõik peatuskohad on nagu üksikud pusletükid, millel puudub omavaheline seos. Isegi minusugune pidi vaeva nägema, et määratleda oma positsioon kaardil ja noppida välja vaatamisväärsuste nimesid. Teenindava personaliga suhtleb peamiselt reisikorraldaja ja kui seda ka ise teha, on personali segadusseajamise vältimiseks mõistlikum kasutada inglise keelt. Mugavam, aga kogemuse mõttes totaalselt vaesestav. Nagu oleks klaaskapis. Ja veider, kui võõrandunud on end loodusfotograafideks pidavad inimesed loodusest.
Islandi külmunud keskosa kaob aeglaselt pilvevinesse. Polegi varem riigist lahkudes juba olnud uuestituleku reisiplaan valmis. Käin korraks Eestis.
Tänase päeva väljakutse on veeta 10 tundi Vantaa lennujaamas. Igaks juhuks soetasin Keflavikist veel ühe pealkirja järgi juba ammu silma jäänud raamatu. Ég ferðast einn. Ma reisin üksi.
Islandi õhk on selline tore lennufirma, mis on lennuohutuse video sidunud Islandil ringi reisimisega ja ehitanud sellest loo. Lisaks filmidele võib vaadata harivaid videosid Islandi kohta. Kohvitopsidel ja ümbrispaberitel on islandikeelsete sõnade seletused või lillede pildid koos nimedega. Selline vaevumärgatav, aga vaikselt järjekindel viis oma riigi tutvustamiseks. Oma märgi otsimise asemel. Kolm nädalat varem Reykjavikki saabudes sooviti islandi keeles "teretulemast koju" ja inglise keeles "toredat viibimist Islandil". Jedem das seine. Aga süüa tuleb osta ja kõrvaklapid kas osta või endal kaasa võtta. Lennukis on WiFi.
Islandlased mõjuvad kuidagi soomlaslikult. Teatud osa kohalikke mehi on tursked ja pikkade habemetega, viikingist on puudu veel ainult sarvedega kiiver. Seda tüüpi mehed on tihti grupireiside giidid ja mõjuvad klanitud turistide taustal veidi kentsakalt.
Viimasel nädalal oli jälle tunne, et olen Islandil. See on veider, kuidas grupina kantseldatuna kaob taju, kuskohas või mis riigis ollakse. Kõik peatuskohad on nagu üksikud pusletükid, millel puudub omavaheline seos. Isegi minusugune pidi vaeva nägema, et määratleda oma positsioon kaardil ja noppida välja vaatamisväärsuste nimesid. Teenindava personaliga suhtleb peamiselt reisikorraldaja ja kui seda ka ise teha, on personali segadusseajamise vältimiseks mõistlikum kasutada inglise keelt. Mugavam, aga kogemuse mõttes totaalselt vaesestav. Nagu oleks klaaskapis. Ja veider, kui võõrandunud on end loodusfotograafideks pidavad inimesed loodusest.
Islandi külmunud keskosa kaob aeglaselt pilvevinesse. Polegi varem riigist lahkudes juba olnud uuestituleku reisiplaan valmis. Käin korraks Eestis.
Tänase päeva väljakutse on veeta 10 tundi Vantaa lennujaamas. Igaks juhuks soetasin Keflavikist veel ühe pealkirja järgi juba ammu silma jäänud raamatu. Ég ferðast einn. Ma reisin üksi.
kommentaarid travelpod'ist:
Tere tulemast koju! 7. Mail algab Kuremaa matkaraja raadamine - manuaalselt ja ilma Euroopa abita! Meie pundis on neli? Kylliki Alekand, on Mar 28, 2016 at 07:32AMma olen igatahes pundis! nipitiri, on Mar 28, 2016 at 04:07PM
Lisa kommentaar