Strandir

Jalutan üle sambla ja kivide Drynjandi suunas. Nimi tuleb sellest, et kosk teeb kõva mürinat. Pinnavormid koosnevad üksteise otsa asetatud lapikutest kividest. Nende kohal heljub hall vine. Jõgi vahutab läbi maastiku ja seda takistavad ainult siia-sinna sätitud kivimürakad.

Poolel maal on ristuv jõgi, aga kuna siin pole ei teid, rada ega muud tsivilisatsiooni, siis pole ei paremale ega vasakule vaadates ka purret märgata. Tuleb läbi sumada. Jõgi on vastikult lai. Õhutemperatuur on umbes kuus kraadi, vesi on veidi jahedam. Kivid põhjas on libedad ja matkakeppe ei ole muidugi kaasas. Kohati ulatub vesi üle põlve ja voolab väga kiiresti. Saapad peavad isegi esimesed paar sammu vett, aga edasi muidugi mitte. Üldiselt ebameeldiv kogemus.

Kose tekitatavat veepritsmepilve on juba kaugele näha. Vesi langeb mitme laia astmena. Ilus ja metsik. Arvan, et see on Drynjandi, sest olen kogemata teepunktid gepsust ära kustutanud. Hiljem kaarti ja netipilte vaadates selgub, et sumasin läbi Hvalá ja leidsin Rjúkandi. Hakkab tibutama, kuigi vihma lubati alles kella kuuest. Tagasiteel on seesama külm jõgi jälle risti jalus. Õnneks on autos kuivad püksid, sokid ja jalanõud.

Veeren aeglaselt asustuse poole tagasi. Tee läbi jõe tundub sedapuhku sügavam ja hirmsam, kuigi eeldasin, et hommikul peaks vett vähem olema. Prr. Mootor jääb igatahes veest välja, aga ei saa öelda, et auto oleks palju puhtamaks saanud. Uudised ütlevad, et veetase on igal pool kõrgem kui tavaliselt sel ajal. Eks ma öelnud.

Peale protseduure külma veega kulub ära kuum vann. Naaberpoolsaarel on veidi enne tee lõppu ja natuke pärast muda Krossneslaug ehk Krossnesi kuumaveeauk. Väike bassein vaatega merre. Raha paneb igaüks ise karpi. Vannis istub teksaslane, kes „teeb“ maanteed number 1, mis käib ringiga ümber Islandi, ja on korraks rajalt maha astunud. Kurdab, et ameeriklased ei oska puhata ja elu nautida ja tema kaks nädalat puhkust on suur asi. Jääb üle ainult kaasa tunda. Või saavad nad rahast nii suure naudingu. Kuigi, kui tsiteerida kriminaal Gregory David Robertsit, on kuri kõige raha juur ehk palju raha on võimalik teenida ainult mõnel eetiliselt taunitaval viisil.

Veedan natuke aega Eyri mahajäetud tehase ümber luusides, kuniks mu auto ümber hakkab askeldama mees suure traktori ja käruga. Kolin sisse Djúpavíki hubasesse perehotelli aastast 1985, mis on varustatud ohtrate raamatutega.